Lugejate küsimustele vastas Alar Arukuusk

Kui palju on viimase kahe aasta jooksul kokku Tehvandi spordikeskusesse investeeritud? Kui suur osa sellest on Otepää valla vahenditest?

«Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus on asutatud 2005. aastal ning kuni tänaseni on investeeritud üle 200 miljoni Eesti krooni, millest 100 miljonit on erinevate Euroopa Liidu struktuurifondide toetus.
Suurematest ehitustest on valminud rahvusvahelistele nõuetele vastav K90 hüppemägi ronimisseina ja vaatetorniga, laskesuusatamise staadion koos lasketiiru ja rolleriraja pikendusega ning aastaringse kasutusega staadion koos staadioni hoone, tribüünide, parklate ja hooldemajade kompleksiga. Otepää valla vahendeid investeeringuteks kasutatud pole, küll on aga vald toetamas oma klubide sporditegemist Tehvandil.»

Tehvandi külalistemaja katus meenutab rohkem pommivarjendit kui spordirajatist. Kas midagi on selles osas lähiajal muutumas?

«Praegu käib Tehvandi peahoone ehk Pentagoni projekteerimine ja loodetavasti 2012. aasta märtsist saab alguse hoone rekonstrueerimine. CO2 programmi vahenditest saab uuendatud fassaad ning hoone saab lõpuks algselt planeeritud murukatuse. Uuendatud saavad ka kommunikatsioonid.»

Missugune saab olema Kääriku tulevik?

«Tartu Ülikool ja sihtasutus on praegu kokku leppimas, et Tehvandi võiks edaspidi olla Kääriku keskuse haldaja ja arendustegevuse korraldaja. Plaanis on säilitada Käärikut kui spordikeskust ning muuta see investeeringute teel taas Eesti spordi tunnustatud treeningkeskuseks. Käärikuga lisanduksid treeningvõimalused just kergejõustiku ja pallimängude alade sportlastele ning loomulikult säiliks ka talisport.»

Kas on plaanis uuendada rollerirada? Milliseks hindate radade olukorda?

«Tehvandi rullsuusarada on saanud uue asfaltkatte 2006. aastal ning kindlasti kestab see kate vähemalt 10 aastat. Seega lähiajal 6,2kilomeetrise raja renoveerimist pole ette nähtud. Kui silmas peetakse aga Nüpli sporditeed ehk vana rollerirada, siis ka see sai uuendatud 2004. aastal, kuid on praeguseks juba väga halvas seisukorras.

Kindlasti peaks Otepää vald alustama maanteeametiga läbirääkimisi nimetatud tee spordile päästmiseks, sest lagunemise jätkudes on vältimatu selle tee pindamine. See muudaks aga tee kasutuskõlbmatuks rullsuuskade, uiskude ja ratastega sõitmiseks.»

Kuidas saada hakkama intriigipunujate ja kaika kodaraisse loopijatega?

«Hindan nii inimeste kui organisatsioonide vahelises suhtluses ausust ja avatust. Kui kellelgi on midagi öelda, tuleks seda teha näost näkku ning leida lahendused koostöös. Kindlasti ei meeldi mulle üha enam leviv tagaseljajuttude ja kuulujuttude levitamine ning selle ümber väljamõeldud intriigide punumine.»

Kuidas hindate Eesti suusaliidu käitumist?

«Eesti suusaspordis on viimasel ajal juhtunud palju negatiivset, eriti meedia silmis. Osal neist on oma loomulikud põhjendused (näiteks meie tippsuusatajate spordist loobumine), osa aga seotud ka ebaõigete otsustega (otsused Veerpalu dopinguskandaali avalikustamisel, otsused MKga seoses jm). Minu isiklik arvamus on, et paratamatute negatiivsete asjade ilmnemisel kevadel poleks vaja olnud neid ise juurde tekitada, vaid püüda leida ka vajalikeks muutusteks sobivam aeg.»

Kuidas hinndate MK-etapi ettevalmistusi kõrvaltvaatajana sel aastal?

«Kindlasti on Eesti Suusaliidul olemas reaalne tegevuskava võistluste heaks korraldamiseks ja loodetavasti ollakse ka ajagraafikus. Tehvandi spordikeskuse rolliks on radade ja staadioni lumega katmine ning ettevalmistamine ja külmade tulekul alustatakse ka nende töödega. Muudes korraldusküsimustes peab aga ettevalmistuste olukoda küsima Jaak Mae käest.»

Kui suur on teie arvates tõenäosus MK-etappi Eestis edasi korraldada?

«Tõenäosus on suur, sest 11 eelnevat korralduskorda 13 aasta jooksul on siiski kinnitanud, et head tingimused võistluste korraldamiseks Otepääl, Tehvandil on olemas ja lisaks olemas ka asjatundlik suusapublik.

Jah, hetkel ei ole Eestis suusatajaid kes suudaksid olla pidevalt maailma paremikus ning kindlasti mõjutab see otsustajaid FISis. Minu arvates on aga väga suur tähtsus just võistluste korraldusel ning avatud ja ausas suhtlemises FISi vastavate ametkondade ja inimestega. Loodan, et Eesti Suusaliit saab nendega ka edaspidi hakkama.»

Kas teie arvates peaks Eesti suusaliidu juhatus tagasi astuma?

«Oma vigu peaks tunnistama. Iga inimene võib eksida, kuid peab olema julgust ja ausust oma vigu tunnistada ja nendest õppida. Analüüsimata oma tegevust ja keskendudes vaid teiste osapoolte süüdistamisele ja enda kaitsmisele – nii on spordimaailmas raske koostööd teha.

Milliseks hindate Tiit Peki rolli Eesti suusatamise ajaloos ja tänapäevas?

»Kindlasti on tegemist Eesti suusatamise jaoks väga palju tähendust omava inimesega. Ta on hästi hakkama saanud tehnilise delegaadi tööga paljudel MK-etappidel üle maailma. Tuntust ja austust suusamaailmas on kogunud FIS MK komitee juhtimisega. Aga otse loomulikult on Tiit olnud kõik 11 korda Otepää võistluse juhataja ehk peakohtunik ning seda rolli on raske alahinnata.

FISile on tähtis just võistluste tehniline korraldamine vastavalt võistlusmäärustele. Seega ilma temata poleks kindlasti Eesti jõudnud nii kiiresti usaldusväärsete MK riikide hulka."