Juhtkiri: Olukord jääbki lootusetuks?

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 1541. aastal esmamainitud Kaagjärve mõisa seisukord on kehv. Raha mõisahoone rekonstrueerimiseks aga ei ole ega tule.
Juba 1541. aastal esmamainitud Kaagjärve mõisa seisukord on kehv. Raha mõisahoone rekonstrueerimiseks aga ei ole ega tule. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kõik laste harimisega seonduv on igas maakonnas põletav teema. Teine samavõrd oluline teema on aga kohalike vaatamisväärsuste, näiteks värvika ajalooga mõisahoonete ja kirikute seisukord.

Tänane Valgamaalane kirjutabki Kaagjärve lasteaiast, kus kohalikud elanikud mures nii lasteaia tuleviku kui ka Kaagjärve mõisahoone pärast, kus asutus praegu pesitseb.

Nimelt kardavad elanikud, et lasteaed suletakse laste vähesuse tõttu ning see omakorda saab saatuslikuks mõisahoonele. Paraku tundub olukord üsna lootusetu, sest nii lasteaeda haldava Lüllemäe põhikooli direktori Tiit Lepa kui ka Karula vallavanema Rain Ruusa sõnul püsib lasteaed seni, kuni lapsi on.

Ruusa ütles sedagi, et mõisahoone renoveerimiskulud käivad vallavalitsusele üle jõu ning seda suuresti ka hoonele kehtestatud muinsuskaitsenõuete tõttu.

Iseenesest on muinsuskaitseameti eesmärk säilitada ajaloolise väärtusega hooneid igati vajalik ja tervitatav. Paraku on aga olukord kujunenud selliseks, kus amet kehtestab küll nõuded, kuidas teatud hoonet renoveerida tuleks, kuid raha selleks tuleb leida omanikul endal. Sarnaselt kinnisvaraomanikele on ju muinsuskaitseameti enda rahalised võimalused vägagi piiratud.

Nõnda juhtubki, et hooned lagunevad, sest just muinsuskaitseameti ettekirjutused on need, mis niigi suured renoveerimiskulud veelgi suuremaks ajavad. Muinsuskaitse nõuetest on saanud vastupidiselt nende eesmärkidele pigem segav faktor, mis väärtuslike hoonete kordategemist pidurdab.

Kaagjärve mõisahoone kehv olukord ei ole seega mõtlemiskoht mitte ainult kohalikule omavalitsusele, kelle võimuses oleks hoone päästmiseks see müüa või eraomanikele rentida. Ka riigijuhid peaksid arutlema, kuivõrd muinsuskaitseamet oma eesmärke täidab ning kuivõrd oleks kaitsealuste hoonete säilitamiseks tarvis riiklikku rahastust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles