Jõustunud liiklusseadus tõi kaasa olulisi muudatusi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jalakäijatele on eriti oluline teada mõiste «ülekäigukoht» tähendust. See erineb ülekäigurajast (pildil): ülekäigukohal sõiduteed ületades puudub jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigus.
Jalakäijatele on eriti oluline teada mõiste «ülekäigukoht» tähendust. See erineb ülekäigurajast (pildil): ülekäigukohal sõiduteed ületades puudub jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tänasest, 1. juulist hakkab kehtima uus liiklusseadus. Maanteeameti avalike suhete osakonna peaspetsialisti Timo Vijari sõnul on selles võrreldes varasemaga tehtud muudatusi, mida peaks teadma iga sõidukijuht ja jalakäija.

Vijari arvates on jalakäijatele eriti oluline teada mõiste «ülekäigukoht» tähendust. See erineb ülekäigurajast: ülekäigukohal sõiduteed ületades puudub jalakäijal sõidukijuhi suhtes eesõigus.

Kui varem pidi jalakäija halva nähtavuse korral või pimeda ajal liikudes kasutama valgusallikat või helkurit, siis nüüd laieneb see ka liiklemisele asulateel pimeda ajal.

Vijari sõnul laieneb uue liiklusseadusega roolis olles telefoni kasutamise keeld ka asulavälistele teedele.

Veel peab B-, C-, D- ja T-kategooria mootorsõiduki juht halva nähtavuse korral ja pimeda ajal asulavälisel teel hädapeatumise korral autost või traktorist sõiduteele väljudes ja seal viibides kandma ohutusvesti.

Möödasõit on seaduses määratletud kui ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Seega on tegu manöövriga, mis võib toimuda ka pärisuunavööndist väljumata. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist.

Ees liikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult, paremalt võib seda teha vaid juhul, kui ees liikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav. «Toodud regulatsioon peaks ohjama linnaliikluses juurduvat ohtlikku »nõelumist« ning soodustama liikluse sujuvust,» ütles Vijar.

Et liiklus sujuks, tuleb järgida ka seda, et põhjendamatult aeglase sõiduga ei tohi takistada teisi. Liiklusohutuse seisukohalt on äärmiselt oluline ka ohutu pikivahe hoidmine, mis uues seaduses samuti täpsustatud.

Vijari ütluse kohaselt on sageli kurdetud niinimetatud tossavate sõidukite mootorite soojendamist õuealal vahetult elamute akende all. Uue seaduse kohaselt ei tohi peatunud või pargitud sõidukil lähemal kui kümme meetrit elamust mootor töötada kauem kui kaks minutit.

Peaspetsialist rõhutas veel, et edaspidi tuleb juhtidel hoolikalt jälgida nii juhiloa kui ka tervisetõendi kehtivuse lõpupäeva. Mootorsõiduki juhtimisõigus peatub, kui juhiloa kehtivusaeg lõppenud või kui saabub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtaeg.

Need, kellel tervisetõendile kehtivuse lõppkuupäeva märgitud ei ole, peavad uue tervisetõendi esitama koos juhiloa vahetamisega. Esitamiseks tarviliku tõendi annab välja perearst, selle kehtivust saab kontrollida inernetist aadressil paberivaba.ark.ee.

Mootorsõidukijuht läbib üldjuhul tervisekontrolli iga 10 aasta järel, kuid üle 65aastased amatöörjuhid ja kutselised juhid, kelle vanusepiir läheb üle 50 aasta, peavad selle läbima viie aasta tagant.

30 päeva enne järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumist saadab maanteeamet isiku soovil tema esitatud mobiiltelefoni numbrile või elektroonilisele postiaadressile teate, et juhtimisõigus peatub järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeval. Teavitust saab tellida internetist kodanikuportaali eesti.ee vahendusel.

Uue seaduse kohaselt saab kehtetut juhiluba eksamiteta vahetada viie aasta jooksul selle kehtivuse tähtaja möödumisest arvates. Kui aga tähtajast on möödunud rohkem, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt nii liiklusteooria- kui sõidueksami.

Oluliselt on Vijari sõnul täpsustatud lapse turvavarustuse kasutamist. Mistahes auto esiistmel ega sõiduauto tagaistmel last süles hoida ei tohi. Ainuke erand sõiduautos on lubatud alla kolmeaastase lapse sõidutamisel takso tagaistmel täiskasvanud sõitja süles tingimusel, et last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja tema süles on üks laps.

Vanemate kui kolmeaastaste laste sõidutamisel takso tagaistmel tuleb vähemalt üks laps kinnitada turvavöö padja ja sõltuvalt lapse kasvust kas täiskasvanu turvavöö, ainult selle vöörihma või muu nõuetekohase turvavarustusega. Ülejäänud laste sõidutamisel tuleb kasutada vähemalt täiskasvanu turvavöö vöörihma.

Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud ning kui istekoht ei ole varustatud rakendusvalmis esiturvapatjadega.

Kui laste sõidutamisel tagaistmel kahe lapse turvavarustuse tõttu keskmise turvaseadme paigaldamine võimalik ei ole, tuleb vähemalt kolmeaastase lapse kinnitamiseks keskmisel istekohal kasutada turvavöö vöörihma. Auto – välja arvatud sõiduauto – tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal süles olla üks alla 12aastane laps tingimusel, et teda süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik auto istekohad hõivatud.

Vijari arvates puudutab uus seadus olulisel määral ka mopeedide kasutajaid ning palju muudatusi on noortele juhtidele ja isikutele, kes esmakordselt mootorsõiduki juhtimisõigust taotleda soovivad.

Esmaste lubadega liiklusrikkujate tarvis on välja mõeldud uus mõiste – järelkoolitus, mida läbides saab uuesti taotleda juhiluba, kui see karistuseks ära võetud. Rikkujate liikluskäitumise ning hoiakute muutmise huvides kaasatakse ka psühholooge.

Väga palju uuendusi ja muudatusi on seotud jalgratturite ja uue liigitusena pisimopeedi ning tasakaaluliikuri kasutamisel. Vijari ütluse kohaselt on kõnniteel sõitmist lubavat vanusepiirangut laste ohutust silmas pidades tõstetud ning senise alla 10aastase jalgratturi asemel on lubatud kõnniteele alla 13aastane jalgrattur ja lisaks kaks tema saatjat jalgratastel. Ka väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur võib sõita kõnniteel.

Lisaks juba varem kehtinud nõudele, et iseseisvalt sõiduteel liigeldes peab jalgrattur olema vähemalt 10aastane ja 10–15aastane jalgratturil peab selleks olema ka vastav juhiluba, on liiklusseadust täiendatud sättega, mis lubab lapsevanema järelevalve all sõiduteel jalgratast juhtida ka vähemalt kaheksa-aastasel lapsel.

Sel juhul ei ole lapsel juhiluba nõutav, kuid lapsevanem peab oskama valida ohutuks rattasõiduks sobiva keskkonna ning vastutab lapse ohutuse ja õige käitumise eest liikluses.

Vanusepiirang ja juhiloa omamise nõue on esitatud ka pisimopeedijuhile. Seda võib juhtida vähemalt 14aastane isik ning 14- ja 15aastasel juhil peab olema kaasas jalgrattajuhi luba. Tasakaaluliikuri juhile vanusepiirangut ega juhiloa omamise nõuet kehtestatud ei ole.

Liiklejad saavad uue liiklusseadusega tutvuda maanteeameti kodulehel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles