Uuring eelistab Pärnut Valgale

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi Tambre raudteeületuskoht Valgas mõne aasta remonditud sai, ei hakka Rail Baltic tõenäoliselt Valga kaudu kulgema. Kui just imet ei sünni.
Kuigi Tambre raudteeületuskoht Valgas mõne aasta remonditud sai, ei hakka Rail Baltic tõenäoliselt Valga kaudu kulgema. Kui just imet ei sünni. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Euroopa rööpmelaiusega Rail Baltica hinnanguliseks maksumuseks on 3,5 miljardit eurot, ütles projekti teostatavusuuringu läbi viinud Briti firma Aecom Ltd esindaja Phil Constable.
 

Ta ütles ka, et parim Rail Baltica marsruut oleks Poola piir–Kaunas–Panevežys–Riia–Pärnu–Tallinn.

Reisirong läbiks selle vahemaa pisut enam kui nelja tunniga. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks pisut enam kui 10 tundi.

Reisirongid saaksid väljuda iga kahe tunni tagant alates kella kuuest viimase rongi saabumiseni peatusse südaööl ning kaubavedudele jääks eelkõige öine aeg. Liiklus toimuks kuuel päeval nädalas, ainult pühapäeval olels see hõrendatud liiklus, sest pühapäev on mõeldud raudtee hooldamiseks.

Seni on kõne all olnud ka Rail Baltica kulgemine Valga kaudu.

Pilet Riiast Tallinna maksaks 32 eurot ja vahemaa läbimiseks kuluks kaks tundi.

Euroopa rööpmelaiusega Rail Baltica teostatavusuuring käivitus mullu aprillis. Sellest poole maksis kinni Euroopa Komisjon ja poole Balti riigid. Uuring läks maksma 396 000 eurot.

"See uuring on alles algus, tegemist on väga pika protsessiga. Reaalsuses võime rääkida uue raudtee valmimisest alates 2025. aastast," ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.
"Nüüd on kolme Balti riigi jaoks otsustuskoht, kas ja kuidas projektiga edasi minna."

"Eelkõige näen, et Rail Baltic algusega Tallinnast kujuneb Skandinaavia-Baltikumi regiooni maismaatranspordi sõlmpunktiks, mis lahendab pikaaegse murekoha, kuidas saada mööda maismaad kiiresti Lääne-Euroopasse," lisas Parts. "Aga me peame samas väga tõsiselt silma vaatama kõikidele raskustele, eelkõige mis puudutavad rahastust."

Samas kinnitas Parts, et riik jätkab ka raudtee senise taristu arendamist. "Aastaks 2014 saab Eesti uued reisirongid ning see annab meile võimaluse kahekordistada senised reisijateveo mahud. Rail Baltic ei kaota ära olemasolevaid marsruute, vaid annab uusi juurde," lisas ta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles