Põnev ja kirju mänguasi võib olla ootamatult ohtlik

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väike Isabel uurib koos ema Merlin Jänese (paremal) ja mänguasjamuuseumi töötaja Marge Pärnitsaga, mis põnevad asjad on seina taga varjul.
Väike Isabel uurib koos ema Merlin Jänese (paremal) ja mänguasjamuuseumi töötaja Marge Pärnitsaga, mis põnevad asjad on seina taga varjul. Foto: Marko Saarm / Sakala

Peagi kaheaastaseks saav Isabel uudistab värvilist seina, mille avaustesse saab käe sisse pista, et siis ära arvata, mis seal varjul on. Muu hulgas on näiteks punutud korv, vill, plekk ja mullikile. Ema Merlin Jänes tõstab pisitüdruku kõrgemale, et too saaks katsuda pehmet jänkut.

Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits ütleb, et see väljapanek pakub huvi kõigile külastajatele, eriti aga pimedatele ja liitpuudega lastele. Pime laps ei näe klaasi taha pandud mänguasju ja sellepärast on tal hea midagi katsuda.

Isabel on veel nii väike, et tema seina taga varjul olevaid asju ära arvata ei proovi. Lastele igiomane käitumine iseloomustab aga tedagi: kõike tuleb lähedalt uurida ja katsuda. Kuidas muidu suurt ja tundmatut maailma tundma õppida?

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles