Otepää põhjapõder viidi liigikaaslase juurde

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhapõder Rudolf kolis loomaparki.
Põhapõder Rudolf kolis loomaparki. Foto: Ilmo Tamm

Jaanuari lõpus suri Otepää Winterplace talvepargis ebasobiva toidu tõttu viiest põhjapõdrast neli. Sõbrapäeval koliti viimane ellu jäänud loom Elistvere loomaparki – plaaniga põhjapõdrad sügiseks talvepealinna tagasi tuua.

Detsembri alguses Soomest talveparki toodud põdravasikatele sai lahkamistulemuste põhjal saatuslikuks valest toidust tingitud tüsistused. Kui kaks noort looma surid 21. jaanuaril vähem kui 12 tunni jooksul, siis mõnepäevaste vahedega järgnesid neile veel kaks põtra. Ainsana alles jäänud isasloom suudeti viimaks päästa regulaarsete antibiootikumisüstidega.

«Kahjuks on inimeste heatahtlikkus lõppenud kurvalt,» tõdes toona Winterplace juhataja Siim Kalda, kes tunnistas, et tõenäoliselt hukkusid loomad talvepargi külastajatelt saadud lisatoidu tõttu. Näiteks olid talvepargi töötajad leidnud põdraedikust nii küpsiste-, saia- kui kapsajääke.

Vajab seltsilisi

Kuna põhjapõdrad on loomult karjaloomad, tekkis kiire vajadus üksikuks jäänud Rudolfi nimelisele isasloomale seltsilisi leida. Näiteks ajutise lahendusena tõid talvepargi töötajad sealsesse põdraaedikusse lähedalolevast farmist laenatud poni. Lõpuks otsustati aga ühedust võtta Jõgevamaal asuva Elistvere loomapargiga.

«Kuna sealne emane põhjapõder jäi samuti hiljuti üksikuks, võttis loomapargi kollektiiv meie ettepaneku Rudolf suveks sinna kolida pikemalt mõtlemata vastu,» rääkis Kalda, kelle sõnul plaanivad nad Winterplace talveks Põhja-Soomest uued põdrad tuua. «Elistverest saakski esialgse plaani kohaselt edaspidi kõigi põtrade suvekodu.»

Elistvere loomapargi juhataja Sirje Sauli sõnul olid nad Winterplace`iga seoses hiljutiste sündmustega lähedalt suhelnud ning plaan kaks põhjapõtra kokku kolida tundus loogiline. «Aastavahetusel suri vanadusse üks meie isasloomadest ning meie kuueaastane emasloom Maare jäi üksi.»

Sõbrapäeval loomaparki saabunud Rudolf siiski Maarega veel päris koos ei ole. «Hetkel on nad kõrvuti aedikutes, et nad saaksid üksteisega tutvuda. Kui meil tekib vaba päev nende jälgimiseks, siis laseme nad omavahel täiesti kokku,» seletas Saul, kes samas mingeid konflikte kahe looma vahel oota. «Nad on ju karjaloomad ja taltsad.»

Sama probleeme kõikjal

«See on täiesti kohutav probleem, mis on niisamuti meil ja ka igalpool mujal,» kommenteeris Saul hiljutisi sündmusi Winterplaces, kus külastajad põhimõtteliselt põhjapõdrad surnuks söötsid. «Mulle kangesti meeldib üks Turovski (zooloog Aleksander Turovski - T. N) ütlus, et tegemist on niinimetatud kommionudega loomade seas.»

Sauli sõnul on ka nemad oma aedikutest leidnud küpsiseid, komme ja isegi närimiskummi ja seda vaatamata lugematutele hoiatavatele siltitele igal nurga peal. «Miks inimene tunneb ennast paremini kui ta saab loomadele midagi anda?» küsis loomapargi juhataja nördinult, lootes omasõnul ikka ja jälle, et inimestele mingil hetkel selgeks saab, et loomad magusat süüa ei tohi.

Samas ei leia Saul, et siinkohal saaks süüdistada ka omanikke aeglases reageerimises loomade kehvale tervisele või midagi sellesarnast. «Kariloomade seas varjab ju loom teatavasti oma häda viimase hetkeni, et teda looduses karjast välja ei heidetaks.»

Copy
Tagasi üles