Hädaabiteenus on muutunud kättesaadavamaks

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
112 päev Järva-Jaanis
112 päev Järva-Jaanis Foto: Birgit Itse/ Järva Teataja/ Scanpix

Tänasel, Euroopa 112 päeval möödub aasta ühtsele hädaabinumbrile 112 üleminekust Eestis ning esmased põhieesmärgid on saavutatud. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest juba 90 protsenti tehakse ainult numbril 112. Kõnedele vastamise kiirus ja abi kättesaadavus on paranenud, samuti saavad inimesed kiirabi, päästjate ja politsei abi varasemast suuremal hulgal juhtumites.

«Üleminek on olnud igati edukas. Oleme oma põhieesmärgi saavutanud: elusid ja vara päästev hädaabiteenus on inimesele ühelt numbrilt lihtsalt ja kiiresti kättesaadav. Häirekeskus vastab hädaabikõnele operatiivselt ja üldjuhul kuni 10 sekundiga, mis on nii Euroopa kui ka maailma võrdluses väga hea tulemus. Selle eeldus on olnud kogu hädaabikõnede süsteemi muudatuste väga hea elluviimine,» lausus siseminister Hanno Pevkur.

«Esimese aasta tööga oleme saavutanud märgatava tõusu inimeste teadlikkuses ja arusaamises, et ühelt numbrilt ja ühe kõnega on abi kutsuda lihtsam ja kiirem. Kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks teeb valdav osa inimesi nüüd ühe kõne numbril 112 varasema mitme kõne asemel kahel erineval numbril. Häirekeskusesse tulevatest kõnedest tehakse juba ligi 90 protsenti ainult numbrile 112,» kinnitas häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Inimeste teadlikkuse tõusu ja abi kutsumiseks vaid ühel numbril helistamist kinnitab ka veidi vähenenud hädaabikõnede hulk. Häirekeskus sai 2015. aastal kokku üle miljoni hädaabikõne, mis on 17 protsenti vähem kui 2014. aastal.

Teine komponent, mis näitab ümberkorralduse õnnestumist, on hädaabikõnele vastamise kiirus. Numbril 112 vastab häirekeskus kõigile kõnedele kiiresti, üldjuhul kuni 10 sekundiga. Kõnele vastab esimene vaba päästekorraldaja ükskõik millises häirekeskuse piirkondlikus keskuses, mis võimaldab kõnele vastata ilma ooteajata.

Häirekeskus on koostöös politsei- ja piirivalveametiga korrastanud politseikõnede teenindamist, kõnest laekunud info hindamist ja ohuhinnangu andmist. Politseiväljakutsete arv on veidi suurenenud, mis tähendab, et inimene saab politsei abi suuremal hulgal juhtumites.

Häirekeskuse töökoormust on tõstnud ning politsei-, pääste- ja kiirabiväljakutsete hulka suurendanud ka ühiskonnas ja looduses toimuv, näiteks vägivallajuhtumite, liikluse ja avaliku korra väljakutsete kasv, rahvastiku vananemist iseloomustavate kiirabikutsete suurenemine, loodusest ja tormidest põhjustatud päästeväljakutsete kasv.

Keskus aitas abivajajaid eelmisel aastal kokku 465 500 juhtumis. Juhtumite arv, kuhu häirekeskusest kiirabi, päästjaid ja politseid välja saadeti, kasvas 2014. aastaga võrreldes enam kui 25 000 juhtumi võrra. «Teenuse mahu kasvu ja töökoormuse tõusuga saame hakkama tänu investeeringutele ja mahukatele arendustele,» lisas Laev.

Ühtsel numbril hädaabiteenuse osutamise edu kinnitab ka elanike kasvanud rahulolu häirekeskuse teenusega. 2015. aasta lõpus Eesti elanike seas läbi viidud rahulolu-uuringu kohaselt hindab 90 protsenti hädaabinumbrile 112 helistanutest helistamise kogemust positiivseks. Võrreldes eelmise aasta uuringuga on hinnangud üldisele kogemusele paremad.

Copy

Märksõnad

Tagasi üles