Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra.
Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi. «Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatud tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,» lisas Sadikova.
Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase uuringu kaudu registreeritud andmete põhjal saab hinnata grippi haigestumise intensiivsust ikka keskmiseks ning gripilevikut laialdaseks. Haigestumine on jätkuvalt tõusutrendil.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini.
«Muutused on toimunud peamiselt levivate gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma. Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustamist,» ennustas gripispetsialist.
Kinnituse sai eelmisel nädalal 303 gripiviirust, neist 164 olid A- ja 139 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 28 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A-gripiviirusega A(H1N1)pdm09.
Kokku on Eestis hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 646 korral, neist 375 korral on olnud tegu A- ja 271 korral B-gripi juhuga.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Tallinnas.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 227 patsienti. «Seejuures on tähelepanuväärne, et üle 60 protsendi haiglaravivavajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat,» ütles Sadikova.
Vanusrühmas 0-4 eluaastat on haiglaravi vajanuid 68 ehk 30 protsenti, 47 ehk 20,7% on vanusrühmas 5–14 ja 26 ehk 10,6% vanusrühmas 15–19 eluaastat. Tööealistest, vanusrühmas 20-64 on vajanud haiglaravi 45 ehk 19,8 protsenti. Vanemaealiste hulgas on haiglaravi vajanuid 41 ehk 18,1 protsenti.
Jaanuarist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 25 inimest vanuses 29. aastast – 91 eluaastat, kõik kuuluvad riskirühmadesse. Peamine riskitegur on vanus – 14 patsienti oli vanuses 65 ja üle. 11 patsiendil olid kaasuvateks haigusteks südame-veresoonkonnahaigused.
Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.
«Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta,» kinnitas Sadikova. Hooajal kokku on gripi tõttu surnud viis inimest vanuses 53–91 eluaastat. Neist neli kuulus riskirühmadesse nii vanuse kui raskete krooniliste haiguste tõttu. Üks inimene kuulus riskirühma raske kroonilise haiguse tõttu.
«Peamised põhjused, miks inimesed on gripi tõttu surnud, on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset ega olnud vaktsineeritud ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,» sõnas Sadikova.
Raskekujuliste gripijuhtude ülevaade põhineb Ida-Viru Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Narva, Viljandi ja Pärnu haiglate poolt saadetud andmetel.
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks kolmes riigis: Soomes, Venemaal ja Ukrainas, kõrgeks Maltal, Iirimaal ja Kreekas. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust 15 riiki, lisaks Eestile ka Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Leedu, Luksemburg, Poola, Holland, Rumeenia, Slovakkia, Rootsi, Šveits, Šotimaa, Türgi.
Madalaks hindab haigestumuse 13 riiki: Austria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi vabariik, Taani, Ungari, Itaalia, Island, Läti, Norra, Portugal, Slovakkia ja Inglismaa.
Kogu Euroopas tsirkuleerivad üheaegselt kaks gripi viiruse tüüpi: A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ja B- gripi viirus. Türgis ja Sloveenias on domineeriv gripiviiruse tüvi A- gripiviirus H3.