Valga linnavalitsus eraldas möödunud aastal 3000 eurot, et paremini tähistada Valga muuseumi hoonet, kui turismiobjekti ja väärikat linnaasutust. Nüüd kutsubki muuseumi hoonel olev 60 sentimeetri kõrgune ja 2,25 meetri pikkune nimetähis kõiki huvilisi ajalooväärtusi avastama.
Valga linnapea Kalev Härki sõnul on Valga muuseum pärast riigilt ülevõtmist edukalt lõimunud linnaellu ja muutunud mitmekülgseks kultuuriasutuseks. Väärikas asutus ja maja väärisid ka senisest paremat esiletoomist.
Messingist nimetähise kavandas Valga muuseumi sümboolikast lähtuvalt Valga linnadisainer Raivo Behrsin, tööd teostas OÜ ARS Metallitööd ning valgustuse paigaldas OÜ Elektroman.
1955. aastal asutatud muuseum, mis 2015. aastast tegutseb Valga linna munitsipaalasutusena. Varem haldas seda kultuuriministeerium.
Muuseum asub Valga kesklinnas 1911. aastal ehitatud hilisjuugendi stiilis Säde seltsi majas, mille projekteeris üks esimesi eesti soost arhitekte Georg Hellat. Säde selts asutati 1902. aastal, teater tegutses selles majas aastatel 1911-1948.
Muuseum asutati 1955. aastal rajoonidevahelise koduloomuuseumina, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab Valga linna ja Valga maakonna inimeste ning nende elukeskkonnaga seotud ajaloolis-kultuurilise väärtusega materjale.
Püsinäitus muuseumi teisel korrusel kajastab Valga linna ja maakonna ajalugu muinasajast 20. sajandini. Loodussaalis saab näha Eesti loomi ja linde, hundiurgu, Helme koobast jms. Muinasaega kujutavas saalis saab tutvuda muinasaegse linnusega ja muististega. Ajalooekspositsioon annab lühiülevaate linna ja maakonna ajaloost. Lähemalt tutvustatakse õigeusu kiriku ajalugu, olümpiavõitja Alfred Neulandi saavutusi, Paju lahingu ja staliniaegsete repressioonidega seonduvat ning Valga raudteesõlme arengut. Osa püsinäitusest on pühendatud ka igapäevaelule Nõukogude okupatsiooni ajal.