Mustjõele on suurvesi saabunud varakult

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Valgamaa kagunurka läbiv maaliline Mustjõgi on viimasel nädalal näidanud tavatult kõrget talvist veetaset, mida Taheva hüdromeetria­jaa­mas varem polegi täheldatud.

Jaama ametliku vaatleja ja mõõdistaja Kaie Helemetsa sõnul on tavaliselt suurvesi Mustjõele saabundud alles märtsi lõpus ja aprilli alguses, ulatudes rekordaastal 2013 lausa enam kui neli meetrit üle nullpunkti. «Hetkel on veetase 2 meetrit ja 60 sentimeetrit,» teadis Helemets eile öelda. Suviste põudade ajal olevat see vaevalt pool meetrit.

Helemetsa ülesanne on 2009. aastast tööle hakanud hüdromeetriajaama automaatseid mõõteandmeid nii-öelda käsitsi kontollida. Selleks käib naine iga viie päeva tagant kontrollimas vee taset vastavate mõõtelattidega ning iga kümne päeva tagant veendumas, et jõkke paigaldatud vooluhulga andur õigust räägib.

Vooluhulga mõõtmiseks kasutab ta niinimetatud delfiini, mis lastakse üle jõe ulatuvate trosside abil eri sügavustel vette. Delfiini ninas asuv sõukruvi hakkab voolus pöörlema ning vastavate algo­ritmide abil saab arvutada jõge läbivat veehulka, mille keskmine olla 10, aga 2013. aasta kevadise suurvee ajal lausa 149 kuupmeetrit sekundis. Andmed edastab ta iga kuu keskkonnaameti hüdroloogiaosakonnale kontrollimiseks.

Veebruari kohta ennenägematult kõrget veetaset seletas naine hiljutiste sulade ja sademetega. «Mustjõel on tegelikult palju lisajõgesid – Peetri, Pärlijõgi, Vaidava – ja kuna ta on üle 80 kilomeetri pikk, siis eks kogub seda sulavett päris hästi.» Lisaks sellele asub jõesäng madalas Hargla nõos, mistõttu valgub mööda hiljutisest pakasest külmunud maapinda vesi ümbritsevatelt nõlvadelt kõik otse jõkke.

«Eks see võib muidugi mõjutada ka kevadist suurvett, kui nüüd kõik ära sulab ja maapind pehmeks muutub,» arvas Helemets, kelle sõnul sõltub kõik lõpuks sellest, kui palju lund ja külma meile sellel talvel veel antakse. «Naljakas mõelda, et poolteist nädalat tagasi oli jõgi jääs ja ma pidin oma mõõtmisi jääaugust tegema,» meenutas naine muheledes.

Helemets, kes töötab igapäevaselt Taheva sanatooriumis tegevusjuhendajana, tunnistas, et naudib oma pisikest kõrvaltööd jõevaatlejana. «Kui ikka oled eluaeg inimestega tegelenud, tekib soov vahepeal midagi täiesti teistsugust teha.»

Mustjõgi, olles korraks oma teel Eesti-Läti piiril voolava Koiva jõe suurim lisajõgi, saab alguse Antslast kümmekond kilomeetrit lõuna pool asetsevast Suurest Saarjärvest. Kuna Koiva kaudu on jõel merega otseühendus, on Mustjõgi üks liigirikkama ja omapärasema kalastikuga jõgesid Eestis. Kokku on jõest leitud 24 liiki kalu.

Mustjõe veebruarikuised veetasemed

2009 – 148 cm
2010 – 122 cm
2011 – 176 cm
2012 – 142 cm
2013 – 152 cm
2014 – 102 cm
2015 – 182 cm
2016 – 260 cm

Allikas: riigi ilmateenistus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles