Juhtkiri: Märgakem oma lähedasi

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mõned nädalad tagasi ilmus Valgamaalases lugu Tõrva noormehest Raido Taliverest, kes sõpra abistama tõtates katuselt alla kukkus ning selle tagajärjel jalust liikumatuks jäi. Kuigi noormehe vigastused on tõsised, annavad arstid lootust, et Raido võib veel kõndima hakata. Arstide sõnul on aga paranemine pikk protsess ning lisaks psühholoogilisele toele vajab noormees materiaalset abi.

Pühapäeval toimuski Tõrva kirik-kammersaalis heategevuskontsert «Usun inimeste headusesse», millega koguti raha, et noormeest abistada. Kontserdile pileti lunastanud inimesed annetasid Raidole 37 000 krooni.

Samas kõne pidanud Tõrva linnapea Agu Kabrits esitas küsimuse, kas tõesti ainult jõulud on heade tegude aeg. Ta lisas, et näiteks Raido tõttas sõbrale appi täiesti tavalisel tööpäeval. «See on hindamatu heategu,» ütles Kabrits.

Nagu pühapäevane kontsert kujunes kohalviibijate jaoks ülimalt emotsionaalseks, on seda tegelikult terve detsembrikuu. Jõulude ajal ikka pööratakse enam tähelepanu lähedastele, näiteks valmistatakse üksteisele rõõmu häid sõnu ja kinke vahetades.

Jõulud on aeg, kus ootame, et meid meeles peetakse ning püüame ka ise lähedasi meeles pidada. Kuid kas selleks, et emale või isale, kallimale või sõbrale midagi ilusat öelda või väike kingitus osta, peab alati kalendris kuupäev punasega märgitud olema? Need inimesed on ju meie ümber iga päev.

Ameerikalikku kestvat naerunägu on eestlaselt palju tahetud, kuid olenemata aastaajast võiks päevas vahetada oma lähedastega rohkem kui kaks-kolm ilusat sõna. Põleb ju inimese eluküünal väreleva leegiga ning kunagi ei või keegi teada kas või seda, millised jõulud kellelegi viimasteks jäävad. Ja siis on juba hilja öelda kõike seda, mis omal ajal ütlemata jäi.

Seega märgakem inimest enda ümber sellisena, nagu ta on siia ilma loodud: koos kõigi tugevuste ja nõrkustega. Lõppude lõpuks on meie lähedased need, kes elu nauditavaks, erakordseks ja kordumatuks teevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles