Jääradade rajaja võtab endale suure vastutuse

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile oli Valgas Saviaugu tänava tiigile loodud jäärada sõitjatele suletud. Rajareegleid tutvustavalt sildilt võis lugeda, et sulaga on jääleminek keelatud.
Eile oli Valgas Saviaugu tänava tiigile loodud jäärada sõitjatele suletud. Rajareegleid tutvustavalt sildilt võis lugeda, et sulaga on jääleminek keelatud. Foto: Taavi Niittee / Valgamaalane

Kuigi ilmataat on praegu nii külma- kui lumekraanid kinni keeranud, seisavad veekogud endiselt libeda jääkaane all, mis rallihuvilisi oma oskusi proovima meelitavad. Kuid mida tuleb seda tehes meeles pidada?

Veekogud jaotuvad laias laastus kolmeks: avalikeks, avalikuks kasutamiseks määratuks ning eraomandis olevateks. Kahe esimesega käib asi pealtnäha lihtsalt: juhul kui seda seadus või mõni muu õigusakt ei piira, on veekogu jääl mootorsõidukiga liikumine lubatud. Eraomandis oleva veekogu puhul tuleb küsida omaniku luba.

Kuid nagu selliste asjadega ikka, päris nii mustvalgelt ja lihtsalt see asi alati ei käi. Näiteks võib kohalik omavalitsus oma haldusalas asuvatele veekogudele kehtestada ajutised piirangud. «Samuti võivad piirangud tuleneda muudest õigusaktidest, nagu näiteks looduskaitseseadus ja kaitsealal kaitse-eeskiri,» rääkis keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Eleri Laidma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles