Suri kunstiinstituudi kauaaegne rektor Jaan Vares

Valgamaa koduloolise andmebaasi andmetel sündis Vares 27. augustil 1927 Valgas J. Poska (praegusel E. Enno tänaval). Samuti on ta andmebaasi kohaselt elanud Valgas Kungla 45 (praegu Kungla 63) hoones, mis oli tema isa ehitatud.

1946. aastal lõpetas Vares Valga 1. keskkooli (praegune Valga gümnaasium). Seejärel siirdus noormees pealinna, kus õppis skulptuuri pärast sõda Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis Anton Starkopfi käe all. Järgnesid õpingud aspirantuuris Leningradi I. Repini nimelises kunstiinstituudis, kuulsa Peterburi Kunstiakadeemia järglases, kus ta kaitses 1956. aastal kunstiteaduse kandidaadi kraadi skulptuurirühmaga «Põlevkivikaevurid».

Vares kuulus nende eesti noorte haritlaste hulka, kelle tõstis esile sulaaja põlvkonnavahetus. Noor skulptuuriõppejõud Vares polnud veel dotsentki, kui temast sai 1959. aastal Moskvasse tagasi läinud Friedrich Lehe asemel Kunstiinstituudi rektor. Sellesse ametisse jäi ta kolmeks kümnendiks – kuni 1989. aastani.

Rektorina oli Vares ettevaatlik, kuid tudengeid hoidev. Tema ajal kasvas 1960.–70. aastatel kunstiinstituudist välja mitu põlvkonda uskumatult uuenduslikke kunstnikke, arhitekte ja disainereid, tänaseid klassikuid. Tänu Varesele oli kunstiinstituut Eesti esimene kõrgkool, kuhu tuli märkimisväärselt välisüliõpilasi ja mille enamik tudengeid sooritas praktika välismaal.

Vares võitles välja vana kunsttööstuskooli Tartu maantee hoone ümberehituse ja laienduse moodsaks kunstiinstituudiks.

Kujurina ei jätnud ta loomingut unarusse ja viljeles realistlikku skulptuuri. Tabava modelleerijana jäädvustas Vares nii lähedasi, kunstiinimesi kui nõutud tegelasi.