Täna on tööl mu päikesekiir

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasa Põder
Aasa Põder Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sellel aastal õnnestus mul haiglas olla täiesti teises rollis. Kui muidu olen arstitööd teinud 50 (!) aastat, nägin nüüd, olles sõbra rollis raske haige kõrval, oma haiglat ehk Valga haiglat hoopis teise pilguga.

Tänapäeval on arstil haiglas küll suur vastutus, ta teeb oma visiite või võtab vastu patsiente, kuid kahjuks, mida aeg edasi, seda vähemaks on jäänud otsest kontakti haigega. Võrdlen seda ajaga, mil alles arstiks õppisime − kui põhjalikult õpetati meid siis välja otseseks kontaktiks. Ja see lõi arsti ja haige vahel ka hoopis teistsuguse sideme.

Praegu teeme arvuti lahti ja loeme patsiendi kohta. Arst on jäänud haigele kaugemaks. Järjest rohkem sõltub see, kuidas patsient end haiglas tunneb, õdedest ja hooldustöötajatest, kes tema ümber on. Just nende inimeste roll on praegu äärmiselt oluline. Kui vaatan nende tööd, tunnen suurt tänutunnet ja austust nende inimeste vastu. Sest arst üksi ei teeks midagi, kui neid inimesi tema ümber ei oleks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles