Viie lapse ema on eluraskustes karastunud

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elurõõmus ja optimistlik pereema Riina Possul, kes jäi pildile koos poja Roland Mathiasega, on veendunud, et elu läheb täpselt nii, nagu ise seda suunad ja kujundad. Perel on olnud ka rasekmaid aegu, kuid positiivse ellusuhtumise ja üksteise toetamisega on raskustest üle saadud.
Elurõõmus ja optimistlik pereema Riina Possul, kes jäi pildile koos poja Roland Mathiasega, on veendunud, et elu läheb täpselt nii, nagu ise seda suunad ja kujundad. Perel on olnud ka rasekmaid aegu, kuid positiivse ellusuhtumise ja üksteise toetamisega on raskustest üle saadud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tõlliste vallas Alliku talus elava viielapselise pere ema Riina Possul ütleb, et lapsed on ta sünnitanud iseendale rõõmuks, mitte riigile. Seepärast on ta riigi abi eest küll alati tänulik, kuid ei oota, käsi pikal, toetusi ega kiru nende väiksust.

Alliku talus tervitas mind valju haukumisega koer, kes perenaise sõnul eriti tige autode peale. Õnneks oli ta keti otsas ning mulle ligi ei pääsenud. Teine koer uudistas külalisi vaikides maja nurga tagant.

Trepil oli ootamas rõõmsameelne perenaine Riina Possul, kes kõigepealt mulle ja fotograafile kuuma teed pakkus. Meie jutuajamist jälgis kolm kassi ning toanurgast teki alt piidles kaks uudishimulikku silma. «Roland Mathias on saanud väikese viiruse, on palavikus ja täna kodus,» selgitas ema.

Sünnilt tallinlanna Possul on enamiku elust veetnud Valgamaal: esmalt Valgas, hiljem Otepääl, Koikkülas ja Lüllemäel ning viimased üheksa aastat Tõlliste vallas Iigaste külas Alliku talus.

«Selle maja ostis mees kümme aastat tagasi ning vanast majast jäid alles ainult välisseinad. Seest on kõik välja lõhutud ja uuesti üles ehitatud. Peale on ehitatud ka teine korrus, mille ehitustööd on veel pooleli. Kõik tööd on mees ise oma kätega ära teinud. Isegi uue pliidi tegi ta raamatuõpetuse järgi valmis,» kiitis naine kaasat.

Toetusest oli suur abi

2010. aastal sai suurpere Kred­Exilt toetust, mille abil ehitati majale teine korrus, uus pliit ja ahi, vahetati välja esimese korruse aknad, soojustati maja ja vahetati katus. «Sellest oli suur abi. Teisele korrusele tuleb neli tuba, ette on vaja panna aknad ja paigaldada küte. See on päris kallis lõbu, ei ole veel raha kokku saanud,» rääkis pereema.

Majale on juurde ehitatud välis­koridor, majja sisse toodud vesi ja ehitatud vannituba. «Vastavalt rahalistele võimalustele oleme tasapisi seda maja korda teinud. Nüüd saime toetust ka hajaasustuse programmist septiku  paigaldamiseks.»

Peres kasvab viis last, kellest vanemad, 22aastane Janette ja 19aastane Kadrian, teenivad leiba laeval. Kodus ema-isa hoole all on veel kolm last: 13aastane Tsirguliina keskkoolis õppiv Lauriin, viieaastane Roland Mathias ja 2,5aastane Richard Johannes, kes mõlemad käivad Tsirguliina lasteaias. Pereisa teeb ehitajana tööd Valgas.

«Mina käisin tööl OÜs Sanlind, kuid septembri lõpust jäin seljaga haiguslehele,» tunnistas 42aastane naine. «Nüüd on selge, et tagasi oma töökohale füüsilist tööd tegema minna enam ei saa, tervis ei võimalda. Tuleb leida teised võimalused.»

«Kuni sügiseni olin rakkes ka Valgamaa lasterikaste perede ühingu juhatuses, kuid pere kõrvalt jäi aega väheks. Nüüd olen sügisest tavaliige, kuid võimaluste piires löön ikka ühingu tegemistes ja ürituste korraldamisel kaasa,» lisas ta.

Plaanis asutada oma firma

Pereisal on kaasa sõnul praegu äriplaan tegemisel ning peagi kavas taotleda ettevõtluse alustamiseks EASist starditoetust. «Kuna tal on suur huvi ja lahtised käed ehitus- ja puutööks, ongi plaanis asutada oma firma. Seal leian ka mina rakendust, sest mullegi meeldib puuga nikitseda, teha lõikelaudu, kellaaluseid,» rääkis Riina.

Nii Riina kui Valgamaa juurtega pereisa Klaus on kasvanud kahelapselises peres. «Kui tüdrukupõlves kodus süüa tegin, sai seda alati suur potitäis, mille peale isa ütles: «Sul saab suur pere olema, kuna sa ei oska väikeses koguses süüa teha.» Nii läkski,» meenutas naine.

Peale oma laste on nende kodus tihtilugu veel paar-kolm last. «Meil käivad sagedasti elukaaslase poeg eelmisest kooselust ja minu tüdrukute sõbrannad, kes pisikesest peale on meil pereliikmeteks olnud,» rääkis ta.

«Ega mina lapsi riigile sünnitanud, ikka endale. Miks riik peaks mind üldse toetama? Tore on, et toetusi makstakse, see on perele suureks abiks, kuid ma ei ole kunagi kurtnud, et toetused on väikesed. Elu on näidanud, et suuremad vingujad ongi ühe ja kahe lapsega pered. Mina olen lisaraha eest väga tänulik ega nurise selle väiksuse üle.»

Suurperede toetajaid jagub

Naise sõnul on lisaks riigi abile suurperede toetajaid olemas teisigi. Paljud ettevõtjad toetavad peresid nii rahaliselt kui toidupakkide ja asjadega. «Suureks abiks on lasterikastele peredele väljatöötatud perekaart, millega saab eri kohtades ja üritustel tublisti soodustust. Tõhusat tööd teeb ka Eesti Lasterikaste Perede Liit, kes korraldab peredele suvekoole ja uusaastaüritusi. Toetajaid on hulgaliselt, eks seda näita ka heategevusaktsioonide tulemused.»

Küsimusele, kuidas nende pere hakkama saab, vastas naine, et ei kurda. «Esmalt maksame kõik maksud ära ja siis vaatame edasi, milleks täpselt sel kuul raha kasutame. Alati oleme püüdnud ka väikse tagavara jätta ootamatuteks väljaminekuteks.»

Kitsikuses on naisel aga elu jooksul tulnud elada küll. «Kui elasin aastaid tagasi väikeste lastega üksi Lüllemäel, oli raske aeg. Polnud tööd, aiamaadki mitte. Õnneks sain selle perioodi oma elus üle elatud.»

Keldris talvevaru olemas

Praegu kasvatab pere ise kartuli ja köögiviljad. Marjadki on omast käest, metsast korjatakse mustikaid, metsmaasikaid, vaarikaid, seeni, ümberkaudsetelt naabritelt saadakse õunu. «Keldris on talvevaru olemas: mahlad, siirupid, moosid, salatid, hapukapsas ja muu. Suvel ostsime ühelt talunikult terve sea, panime sügavkülma, nii et ka lihakraam on omast käest võtta.»

Poest ostab pere peamiselt leiba, saia, piima ja puuvilju. «Eks lapsed tahavad ka kommi ja mõnikord limonaadi, kalja või näiteks naturaalset apelsinimahla. Kummikommi ma siiski põhimõtteliselt ei osta. Praegu käivad meil kodus päkapikud, kes igal hommikul lastele kommi toovad,» kinnitas pereema.

Suhkrut nende peres ei kasutata – kui, siis ainult küpsetiste tegemisel. «Kohvi ja teed joome üldse ilma suhkruta või siis tarvitame mett.»

Lapsed söövad tema sõnul väga meelsasti sibulat ja küüslauku ning riivitud porgandit. «Kuna lapsed käivad koolis ja lasteaias, saavad nad tervislikku toitu mitu korda päevas sealt. Tore, et kooliski pakutakse  hommikuputru. Suuremad söögitegemised meie peres on nädalavahetustel. Minagi jälgin toidutegemisel  tervislikkust, sööme ikka omakasvatatud mahedast toorainest valmistatud toitu.»

Apteeki suurt asja polegi

Rohupoodi nende perel väga asja ei ole. «Ega viirushaigustest pole pääsu, kuid üldiselt on lapsed terved, sest on karastatud – jooksevad terve suve paljajalu ja pool­alasti ringi. Varakevadest hilissügiseni käivad lähedal asuvas jões ujumas. Talvelgi on nad iga vaba minuti õues möllamas. Maal pole muret, et lapsed sõiduteele auto ette jooksevad või kuhugi ära kaovad. Eks kindlad reeglid on paigas, kuhu võivad minna ja mida teha.»

Apteegist ostetakse peamiselt sidemeid ja plaastreid, vahel nohu- ja palavikurohtu. «Mõned korrad on vaja läinud põletiku raviks ka antibiootikume. Külmetushaigustest saame koduste looduslike vahenditega jagu,» kinnitas ema.

Küsimusele, palju nende perel on võimalusi teatris ja kontsertidel käia või üritustel osaleda, vastas Possul, et tasuta üritustel käivad nad sageli, tasulistel harvem.

«Meil on seitsmekohaline auto, käime perega suvekoolis, suviti telkimas ja tuttavatel külas. Kooli ja lasteaia korraldatud üritustest ja väljasõitudest võtavad lapsed aga alati osa. Kuu lõpus tuleb mõnikord finantsid täpsemalt üle lugeda, kuid üldjuhul oleme kenasti hakkama saanud ning rahapuuduse tõttu ei ole lapsed küll millesti loobuma pidanud,» nentis pereema.

Kuigi suurel perel rahaga priisata pole, ei sunnita lapsi taskuraha teenima. «Kui lapsed ise soovivad tööle minna ja endale raha teenida, siis me ei keela, kuid ei sunni,» sõnas ema. Ta lisas, et suure pere lapsed on hoolivad ja oskavad teistega arvestada. «Lapsed väga hoiavad üksteist. Kaklevad mis kaklevad, kuid abistavad ja toetavad  üksteist.»

Tulin sellest perest ära hea tundega, kõrvus kõlamas pereema rõõmsameelne ja optimistlik vaade elule ja tulevikule. Ei mingit kurtmist ega virisemist. Just taoliste inimeste ja perede toel elu maal jätkusuutlik ongi.

KUIDAS SUURPERESID TOETADA?

Apotheka viib detsembris läbi heategevuslikku sotsiaalkampaaniat, et toetada Eesti Lasterikaste Perede Liitu (ELPL) tervisetoodetega ja väärtustada Eesti suurperesid. ELPL koondab enda alla organisatsioonid, kes seisavad perede eest, kus lapsi on kasvamas neli ja rohkem. Liitu kuulub 1443 peret, kus kokku 6700 last.

Apotheka soovib koostöös oma klientide ja koostööpartneritega koguda detsembris tervisetooteid, millest on abi suurperede laste elukvaliteedi parandamisel. Apteekides on kastid tervisetoodete (näiteks vitamiinid, toidulisandid, esmaabitarbed) annetamiseks, annetada saab ka apteegi kinkekaarte vabalt valitud summas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles