Soodsad hinnad ärgitavad Lätist kärakat ostma

Palju on räägitud, kuidas soomlastest turistid Eestile eelarvelisa toovad, kuna võrreldes sealsete hindadega antakse meie maal vägijooke ära poolmuidu. Nüüd näib, et midagi sarnast on toimumas meie lõunapiiril, kusjuures erinevalt põhjanaabritest ei pea meie alkoholituristid selleks tundide viisi Läänemere lainetel loksuma.

Kuus aastat tagasi otsustati rahandusministeeriumi ettepanekul Valkale üle anda endise rahvusvahelise Eesti-Läti piiriütletuspunkti kompleks, mis pärast Schengeni lepingut otstarbe kaotas. Omal ajal 80 miljonit krooni maksma läinud ehitised seisid sellest ajast praktiliselt tühjana.

Piiripunktist viinapoeks

Oktoobris avati aga sõna otseses mõttes kiviviske kaugusel teisel pool Läti piiri asuvate terashallide hoonete südames Alko1000 kaubamärki kandev pood, mis lubab reklaamis «parimaid hindu Baltikumis». Lisaks eestlastest poeketiomanikele, kes pindu täies mahus Valka linnalt üürivad, alustas avarates ruumides tegevust lõunanaabritele kuuluv bistroo Rosmarins.

Viimaste nädalate jooksul on poe ees märgatud üha enam Eesti numbrimärgiga autosid. Ühe allika väitel olevat eelmisel laupäeval sealses parkas seisnud koguni 78 eestimaise päritoluga sõidukit korraga, mille juhid vaevalt kõik maitsvaid Läti bistrooroogi nautima olid tulnud.

«Ega ausalt öeldes kedagi peale eestlaste pole me siin näinudki,» ütles nimetuks jääda sooviv alkoholipoe juhataja napisõnaliselt. Aeg-ajalt kostus poenurgast nähtavasti esimest korda hinnasilte näinud kaasamaalaste naeruturtsatusi ja sõrmega osutamisi. Peagi sai selgeks, miks.

Kuigi Läti päritolu jookide kõrval võis poeriiulitelt leida hulgaliselt Eesti toodangut, olid nende müügihinnad võrreldes meie poodidega tunduvalt madalamad. Näiteks sealne keskmine õllehind moodustas kohati pool kodumaisest ning kangema alkoholi puhul võis tähele panna neljandiku kuni kolmandiku võrra odavamaid numbreid. Eesti suuremate poekettide riiulitelt leitavate hindadeni ei küündinud ükski joogisort.

Lisaks tuli ilmsiks, et kavalad tarbjad saaksid mõnel juhul veelgi suuremat «allahindlust». Nimelt puudub Lätis pandisüsteem, mistõttu pole sealsetele hindadele lisatud vägijooke sisaldava taara maksumust.

Ometigi seisis mitmete pudelite ja purkide peal tuttav pandimärk ning seetõttu saaks ostja Eesti poolel ära antud taara igalt ühikult tagasi 10 senti lisaks. Seda arvestades moodustas ühe konkreetse lahjema alkoholi ühikuhind pea neljandiku sellest, millega Eesti poolel harjunud ollakse.

Lisaks saab Lätis alkoholi ostma hakata varem kui Eestis, mistõttu avab pood uksed juba kaheksa ajal hommikul. Juhataja sõnul käivadki kliendid neil justkui lainetena, millest kindla esimese moodustavad varajased «peaparandajad». Kauem kui kella kümneni siiski poodi lahti ei hoita.

Juba teine omalaadne

Tegelikult pole vastavatud pood oma hindadega Valga kandi inimestele uudis. Juba mõnda aega on Valkas kaubanduskeskuses Walk tegutsenud alkoholipood Dzērieni Bez Uzcenojuma (tõlkes: joogid lisatasudeta). Sellest ajast on paljude seas vaat et rutiiniks saanud suuremate pidustuste saabudes Läti poolel nii-öelda varusid täiendamas käia.

«Käime sealt kusagil kaks-kolm korda kuus läbi,» tunnistasid Tõrvast pärit abielupaar Maila ja Kaljo (perekonnanimi toimetusele teada – T. N.). Näiteks hiljuti koos tähistatud juubelil säästsid nad enda sõnul 40 eurot ainuüksi kange alkoholi pealt ning nende arvates on teisel pool piiri praktiliselt kõik tavakaubad soodsama hinnaga.

«Toitu, riideid, sigarette,» loetles Kaljo kõike seda, mida nad regulaarselt Läti poolelt odavama hinna tõttu ostmas käivad. Lisaks tunneb Maila kümmekonda Tõrva inimest, kes täpselt samamoodi harjunud käima naaberriigis suuremaid sisseoste tegemas. «Tean isegi Tartust inimesi, kes selleks Valka sõidavad,» ütles Kaljo.

Nagu arvata võib, ei jäta Läti odavad hinnad puutumata ka Valga suuremate poekettide müüginumbreid, kuigi Rimi esindaja Katrin Batsi arvates pole värskelt avatud Alko1000 veel nende müüke mõjutanud. «Suurimaks konkurendiks peame hoopis Läti Mego kauplust, mis avati möödunud aastal. Toona nägime tõesti alkoholimüükides väikest langust,» tõdes Bats.

Seda, et müüginumbrid on muutumas, tunnistas ka Selveri kommunikatsioonijuht Erkki Erilaid. «Alkoholi müük Valga Selveris on olnud tänavu mõnevõrra väiksem juba alates suvest,» ütles Erilaid, kes küsis seepeale, et ega uut poodi juhtumisi juba suvel ei avatud. «Võib prognoosida, et aktsiiside märkimisväärne tõus järgmise aasta veebruaris paneb paljud Valga ja maakonna tarbijad ostma alkoholi pigem Lätist.»

Aktsiis üha tõuseb

Kogu olukord tekitab tahtmatult soovi ümber mõelda üks vana värsirida: «Nii on lood siin pool sood, teisel pool sood on viinapood», kus sümboolset sood asendaks Eesti-Läti riigipiir ning «loo» määraks ära riikide erinev aktsiisipoliitika. Kuigi Läti tõstis viimati alkoholiaktsiisi alles 1. augustil, erinevad kahe riigi maksumäärad oluliselt.

Kui Eestis on õllele kehtestatud aktsiis 100 liitri kohta 7,22 eurot, siis Lätis on sama number pea kaks korda madalam: 3,80 eurot. Väiksemat, kuid siiski olulist erinevust võib tähele panna ka muude kääritatud jookide  nagu veinide, siidri ja long-drink-tüüpi alkoholi puhul, kus maksumäärad on riikide vahel vastavalt 97,37 ja 70 eurot.

Kangemate jookide võrdluses maksustatakse Eestis sadat liitrit puhast alkoholi 1889 ning Lätis 1360 euroga.

Uue aasta 1. veebruarist kavatseb Eesti tõsta alkoholiaktsiisi 15 protsendi võrra, samal ajal kui Läti järgmine aktsiisitõus on kavandatud kergitama sealset aktsiisi kõigest viis protsenti. Kuigi esialgne kava nägi maksutõusu ette 1. märtsil, on Läti maksu- ja tolliameti vanemspetsialisti Juris Lukssi sõnul Seimil plaanis see juba tuleval esmaspäeval ellu viia.