Lapse arvamusele ei tohi kurdiks jääda

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uus lastekaitseseadus paneb just emale-isale või last kasvatavale isikule lapse õiguste ja heaolu tagamisel esmase vastustuse. Riik, omavalitsused ja selleks seatud isikud peavad neid toetama. Kõigil asutustel ja isikutel, kes lapsega kokku puutuvad, on ennetustöö kohustus.
Uus lastekaitseseadus paneb just emale-isale või last kasvatavale isikule lapse õiguste ja heaolu tagamisel esmase vastustuse. Riik, omavalitsused ja selleks seatud isikud peavad neid toetama. Kõigil asutustel ja isikutel, kes lapsega kokku puutuvad, on ennetustöö kohustus. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Jaanuarist kehtima hakkav uus lastekaitseseadus paneb lapse õiguste ja heaolu tagamise vastutuse eelkõige tema vanemale. Igasugune väärkohtlemine on keelatud – isegi tutistamine.

Valga Rajaleidja keskuse juhi Jaanika Kästi sõnul oli uut seadust vaja, sest praegune on vastu võetud 1993. aastal ning aja jooksul on palju muutunud.

«Ühiskonnas välja kujunenud suhtumised ja hoiakud ei toeta reeglina lapse kui võrdväärse ühiskonnaliikme huve. On juurdunud arvamused, et lapse positsioon on peres madalam kui täiskasvanul, lapse arvamust ei kuulata ja sellega ei arvestata, tema roll ühiskonnas pole võrdväärne. Öeldakse, et mida see laps teab, kuid teab ikka küll,» nentis Käst.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles