Kaheksa tundi ja foto valmis!

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selliseid lõõtsaga aparaate võib kohata muuseumides ja erakogudes. Kuigi neid enam tavakasutuses ei ole, kasutatakse makrofotode tegemiseks lõõtsaga aparaate siiski isegi tänapäeval.
Selliseid lõõtsaga aparaate võib kohata muuseumides ja erakogudes. Kuigi neid enam tavakasutuses ei ole, kasutatakse makrofotode tegemiseks lõõtsaga aparaate siiski isegi tänapäeval. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Fotograafia alguseks loetakse enamasti 19. sajandit, kui esmakordselt suudeti salvestada kujutis ilma seda käsitsi ümber joonistamata.

Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi küll teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles 19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui  kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga.

Tegelikult on üsnagi märkimisväärne asjaolu, et juba 17. sajandiks oli olemas fotograafiaks vajalik tehnoloogia. Kujutise jäädvustamist takistas vaid keemiaalaste teadmiste piiratus. Siiski oli see tehnoloogia koos camera obscura’ga ehk pimekambriga eeldusteks fotograafia leiutamisel, aga läks veel sajand, enne kui suudeti salvestada esimene kujutis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles