Ettepanek tööaega vähendada tabas inimest ootamatult

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööinspektsiooni Valga büroo
Tööinspektsiooni Valga büroo Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Tööinspektsiooni poole pöördus inimene, kes praegu ametis täistööajaga, aga kellele tööandja pakub niinimetatud poolt kohta. Inimene pakkumist vastu võtma ei kiirusta ning palus inspektsiooni esindajal selgitada, millised on sellises olukorras tema võimalused.

Inspektsiooni tööinspektor-jurist Galina Kreintzberg rõhutab, et kui tööandja pakub tööaja vähendamist ehk osalise tööajaga töötamist, tuleb tähelepanu pöörata sellele, et töölepingu tingimuste muutmised toimuvad vaid poolte kokkuleppel. «Poolte kokkulepe eeldab mõlema poole tahet ja nõusolekut töölepingu tingimuste muudatuste osas.»

Kreintzberg lisas, et tööaja muutmisel tasub üle vaadata ka muud olulised tingimused. Näiteks kas koormuse vähenemisega väheneb ka töötasu või muutub tööülesannete iseloom. «Oluline, et töötajale oleks teada, mis muutub, kui ta asub tööle osalise tööajaga. Andmed selle kohta peavad olema töötajale arusaadavad ja selgeks tehtud. Muudatused peavad olema kirjalikult fikseeritud, soovituslik on lepingu muudatused vormistada lepingu lisana.»

Oluline on tööinspektor-juristi sõnul teada, et osalise tööajaga töötamisel ei kaasne piiranguid iga-aastase puhkuse kestuse osas, tööstaaži arvutamise osas ega muudes tööalastes õigustes.

Kreintzberg toonitas, et olukorras, kus töötaja ei ole muudatustega nõus, tuleb sellest tööandjat teavitada. «Siinkohal peab teadma, et töötaja keeldumine asuda osalise koormusega tööle pole iseenesest aluseks töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks.»

Tööandja võib Kreintzbergi kinnitusel töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu ehk tööandjal pole majanduslikel põhjustel enam täistööaega pakkuda, näiteks töömaht on oluliselt vähenenud.

«Sellisel juhul öeldakse töötajaga töösuhe koondamise tõttu üles ja tööandjal on kohustus maksta töötajale hüvitist kuu keskmise töötasu ulatuses. Ühtlasi peab tööandja järgima koondamise korral töötaja töösuhte kestuse pikkusest olenevat etteteatamistähtaega 15, 30, 60 või 90 päeva või hüvitama vähem etteteatatud aja rahas,» lisas inspektor-jurist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles