Tundmatu isik eksponeeris end mälestussamba otsas

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline vaatepilt avanes Paju lahingu mälestussamba juures 18. novembril kl 10 paiku
Selline vaatepilt avanes Paju lahingu mälestussamba juures 18. novembril kl 10 paiku Foto: Lugeja pilt

Toimetusele saabus foto, mille oli teinud anonüümseks jääda sooviv šokeeritud kodanik täna, 18. novembri hommikul kella 10 paiku mõne kilomeetri kaugusel Valga linna piirist asuva Paju lahingu mälestusmärgi juures. Pildil võib näha isikut, kes roninud ausamba otsa.

Valgamaalane jagab foto saatnud inimese hämmingut taolise käitumise üle ning pöördus politsei poole palvega, kas tegu on kuritegeliku käitumisega ja milline karistus sellise teo toimepanijat tabamise korral ootab.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Maria Gonjak tõdes, et kahtlemata on ausamba otsa ronimise puhul tegu kaaskodanike jaoks häiriva käitumisega, mis kvalifitseerub avaliku korra rikkumisena. Seega on selle eest vastavalt seadusele võimalik karistada rahatrahvi või ka arestiga.

«Küll aga ei ole need kindlasti ainukesed viisid, millega politsei taolisi olukordi lahendab. Esmane samm on siiski inimesega vestlemine ja väljaselgitamine, mis tema sellise teguviisi taga on. Samuti talle selgitamine, milline tegevus avalikus ruumis on korrektne ja milline pigem väär,» lisas Gonjak.

Samas nentis pressiesindaja, et sellise rikkumise märkamisel ja juhul kui inimene end sellest häirituna tunneb, võiks esimene samm olla ajalehetoimetusse pöördumise asemel siiski sellest politseile teada andmine. Nii saab politsei välja selgitada, mis asjaoludel keegi monumendi otsa ronimist vajalikuks pidas.

Paju mõisa lähistel toimus 31. jaanuaril 1919 Vabadussõja üks tähtsamaid lahinguid. Eesti iseseisvuse eest võitles koos eestlastega ka Soome vabatahtlikest moodustatud Põhja Poegade rügement. Lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja legendaarseim juht leitnant Julius Kuperjanov. Lahingut meenutab graniidist mälestussammas kolmeastmelisel muldkehaga püramiidil, mis taasavati lahingu 75. aastapäeval 30. jaanuaril 1994.

Mälestusmärgi taasavas Eesti Vabariigi president Lennart Meri.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles