Kuidas võitluses tülikate naabritega peale jääda?

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi mõni inimene peab hiirt lemmikloomana, on siiski tegu tülikate kahjuritega.
Kuigi mõni inimene peab hiirt lemmikloomana, on siiski tegu tülikate kahjuritega. Foto: Lea Margus / Valgamaalane

Kui esimesed hallad on saabuvast talvest märku andnud, kolivad paljud närilised inimesele lähemale – suisa tuppa. Arvestades pahanduste registrit, millega need loomakesed üllatada võivad, pole imestada, kui katkeb ka kõige suurem loomaarmastus ja käiku lähevad karmid võtted.

Toas esimest hiirt nähes mõtleb kindlasti nii mõnigi: näe mis armas väike tegelane! Ei lähe aga palju aega, kui kõikmõeldavad paigad on hiirte pahategusid täis. Eriti ahvatlevad paistavad närilistele olema vanad puumajad, kuhu on lihtsam sisse pääseda ja kus ees ootamas eelkäijate jooksurajad.

Kui seina taga ja lae peal on kuulda kahtlast krabistamist, märkate näriliste väljaheiteid ja lahtisena seisval toidul on tillukesed hambajäljed, ei kannata naljalt enam keegi seda antisanitaarset naabrust välja – algab armutu sõda. Otsitakse välja tõrjevahendid või minnakse neid poest otsima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles