Eile õhtul lõppenud Euroopa Liidu siseministrite erakorralisel kohtumisel Brüsselis keskenduti operatiivse koostöö küsimustele rändekriisi leevendamisel.
Rändesurvet leevendaks tagasisaatmine
10. november 2015, 09:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tundub, et oleme rändekriisi lahendustes jõudnud punkti, mil üha uute plaanide tegemisest on olulisem Euroopa Liidu suutlikkus efektiivselt tagada enda vastuvõetud otsuste täitmise. Peame aitama neid, kes abi vajavad ja saatma kiiresti välja igaühe, kes ebaseaduslikult ning rahvusvahelise kaitse õigust omamata Euroopa Liitu on sisenenud ja kes keeldub koostööst, näiteks ei anna sõrmejälgi,» sõnas siseminister Hanno Pevkur.
Seniste otsuste paremaks rakendamiseks oodatakse kõikidelt liikmesriikidelt järgmiseks nädalaks rände sideohvitseride nimetamist, kelle ülesandeks on hea koostöö- ja kontaktvõrgustiku loomine kohapeal ja infovahetus kaitset vajavate inimeste ümberpaigutamiseks. Eestist suundus rände sideohvitser Priit Põdra Itaaliasse eelmisel esmaspäeval.
Samuti oodatakse liikmesriikide tuge rändekriisi leevendamisel neis riikides, kus rändesurve on kõige tugevam. Eesti saatis möödunud kolmapäeval Sloveeniasse politsei 25-liikmelise missiooniüksuse ESTPOL1, kes abistab Sloveeniat piiriturvalisuse ja avaliku korra tagamisel Sloveenia-Horvaatia piiri äärsetes regioonides. Lisaks panustab Eesti Euroopa piirivalveagentuuri Frontex ja Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti (EASO) tegevusse.
Euroopa Liit kavandab ulatuslikku infokampaaniat põgenike hulgas, mille eesmärgiks on teavitada reeglitest, mis kehtivad nii legaalsel kui ka ebaseaduslikul saabumisel Euroopa Liitu, ning teel varitsevatest ohtudest.
Ministrid peatusid pikemalt ka välispiiri valve tugevdamise ja inimkaubitsejate vastase võitluse teemal. «Inimesed, kellele põgenikud maksavad raha, et Euroopasse jõuda, ei ole kannustatud üllast tahtest ligimest aidata, vaid on orienteeritud omakasule. Inimsmugeldajate vastane võitlus koostöös transiitriikidega peab muutuma jõulisemaks ja välispiiride valve tugevnema,» märkis Pevkur. Samuti rõhutasid ministrid turvaliste lähteriikide nimekirja koostamise vajadust, mis võimaldab operatiivselt Euroopa Liidust koduriikidesse saata need inimesed, kes loodavad illegaalselt Euroopasse parema elu peale tulla ega vaja kaitset. Ministrid toetasid ka lähenemist, mille kohaselt inimene ei saa osaleda ümberpaigutamise programmis, kui ta keeldub sõrmejälgede andmisest, mis on varjupaigamenetluse alustamise eeltingimuseks. Sel juhul tuleks samuti alustada nende inimeste tagasisaatmist koduriiki.
Järgmine Euroopa Liidu siseministrite kohtumine toimub praeguse plaani kohaselt 4. detsembril Brüsselis.