Asjatundjad jagavad nõu lapsendamise teemal

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
TLNPM02:HAIBA LASTEKODU : HAIBA, EESTI,16DEC03-
Haiba Lastekodu.Pildil Lastekodu juhataja SIGRID PETOFFER.
pl/ Foto PEETER LANGOVITS POSTIMEES
TLNPM02:HAIBA LASTEKODU : HAIBA, EESTI,16DEC03- Haiba Lastekodu.Pildil Lastekodu juhataja SIGRID PETOFFER. pl/ Foto PEETER LANGOVITS POSTIMEES Foto: PEETER LANGOVITS/PM/EMF

MTÜ Oma Pere koos mitme koostööpartneriga korraldab sel nädalal lapsendamise nädalat «Lapsendamine – perekond, päritolu, pärand», et kontsertide, seminaride ja arutelude kaudu anda rohkem teavet selle kohta, mida tähendab lapse elama asumine uude perekonda nii lapsele kui perekonnale.

Eesti peredes elab 2014. aasta seisuga 954 lapsendatud last. MTÜ Oma Pere tegevjuht Sigrid Petoffer on veendunud, et lapsendamine on lapse parimates huvides. «Inimesed, kellel eri põhjustel pole võimalik endal lapsi saada, oskavad väärtustada lapse kasvatamist oma perekonnas.»

Lapsendada saab last, kellel katkenud side sünniperega. Vaatamata sellele on praegu pered valmis lapsega rääkima tema päritolust ja lapse kasvades toetavad tema vajadust kohtuda sünniperega. «Tihti osutub see aga võimatuks, kuna sünnivanemad on kas surnud, riigist lahkunud või pole valmis lapsega suhtlema,» lisas Petoffer.

Lapsendamise nädal toob Eestisse pikaajalise kogemusega spetsialistid Inglismaa ja Rootsi lapsendamiskeskustest.

Kuigi nädala käigus toimuvad üritused on Tallinna-kesksed, on igal huvilisel võimalus 2. oktoobril kella 12–13 vahel põigata sisse ükskõik millisesse maavalitsusse ja küsida küsimusi lapsendamise või lapsendamisega seonduva kohta. Seda saavad teha nii lapsendada soovijad, lapsendajad kui ka täiskasvanud lapsendatud.

Valgas jagab nõu maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Ülla Visnapuu.

«Sel tunnil saame koos mõelda igas Eestimaa paigas neile lastele, kes vajavad peret; neile vanematele, kes on lapse(d) kaotanud; neile armsatele peredele, kes on valmis kasvatama teistest vanematest sündinud last ja kõigile neile headele inimestele, kes lapsendamist korraldavad,» nentis Petoffer.

Maavalitsuste tööd 2014. aastal lapsendamiste osas kajastab statistiline arv 89 (46 peresisest lapsendamist ja 43 uude perekonda lapsendamist). «Kuid maavalitsuste töö on oluliselt mahukam. Tihti teevad lapsendamise järjekorras olevad inimesed tänu nõustamisele otsuse hakata eestkostjaks või perekonnas hooldajaks. Selleks, et maavalitsuse rolli lapsendamisel esile tuua, on vaja sellest rääkida,» rõhutas Petroffer.

Rohkem infot saab veebilehelt omapere.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles