Mehitamata õhusõiduk teeb Eesti kohal lennu

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien.
Eesti õhuväe ülem kolonel Jaak Tarien. Foto: Dmiti Kotjuh / Järva Teataja

Täna lendab plaani kohaselt ajavahemikul kella ühest kolmeni Eesti õhuruumis Ameerika Ühendriikide õhuväe mehitamata õhusõiduki MQ-1 Predator lend.

Õhusõiduk siseneb Eesti õhuruumi Lätist üle Eesti piiri Valgast idapool ning lendab Valga- ja Viljandimaa kohal. Lend toimub 12 000 jala ehk umbes 4 kilomeetri kõrgusel.

Mehitamata õhusõiduki Eesti õhuruumis viibimise eesmärk on tutvuda meie õhuruumi eripäradega ning harjutada lennujuhtimist varem tundmata oludes. Samuti harjutatakse  koostööd Eesti ja Läti lennundusinstitutsioonidega.

Lend on kooskõlastatud Eesti lennuametiga ning toimub tsiviillennujuhtimise kontrolli all.

Eesti õhuväe ülema kolonel Jaak Tarieni sõnul on meie  liitlased sageli tunnustanud meie paindlikku õhuruumikorraldust, millega on väikeses Eesti õhuruumis võimalik tsiviil- ja militaarlennuliikluse ohutu koostoimimine, sealhulgas ka mehitamata õhusõidukite häireteta lendamine.

«Tänan meie häid koostööpartnereid lennuametit ja Lennuliiklusteeninduse ASi suurepärase koostöö ja panuse eest Eesti julgeoleku tagamisel,» ütles kolonel Tarien.

USA sõjavägi saatis Lätisse kahenädalasele väljaõppemissioonile kaks seiredrooni MQ-1 Predator ja 70 lennuväelast, missioon lõpeb 15. septembril. Õhusõidukite lende juhitakse Läti õhuväe Lielvarde lennubaasist.

USA õhuväe mehitamata lennuvahendite külaskäik Lätti ning lennud Eesti ja Läti õhuruumis näitavad kaitseväe peastaabi teatel Ameerika Ühendriikide panust Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja kinnitavad liitlastele, et USAle on tähtis liitlaste  julgeolek.

MQ-1 Predator on USA õhuväe mitmeotstarbeline pika lennukestusega ja keskmistel kõrgustel lendav eemalt juhitav mehitamata õhusõiduk. Esmajoones kasutatakse teda seireks. Vajadusel võib õhusõiduk kanda ka relvastust.

Varem on lennanud Eesti õhuruumis väiksemad militaarsed mehitamata õhusõidukid, nagu näiteks RQ-7B Shadow.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles