Maaeluminister Urmas Kruuse saatis Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hoganile kirja, milles palub rakendada Eesti seakasvatajate olukorra leevendamiseks erakorralisi abimeetmeid.
Eesti küsib seakasvatussektorile erakorralist abi
5. september 2015, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti taotleb Euroopa Komisjonilt ühekordset erakorralist toetust, mis aitab kompenseerida III piirangutsooni seakasvatajatele kaubanduspiirangutest tingitud hinnalangust. Meetme rakendamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni vastav otsus ja selle käivitumisel tuleb Eestil endal katta pool kuludest.
„Kõige raskemas seisus on kolmandasse piirangutsooni sattunud tootjad. Kuigi selle piirkonna liha on ohutu, seisavad paljud tootjad silmitsi olukorraga, et toodangut realiseerida pole võimalik. Ka üha karmistuvate bioohutusmeetme täitmine toob kaasa suuri lisakulutusi,“ sõnas minister Kruuse. „Olukord Eesti sealihasektoris on väga järsus languses. Kasvav pakkumine ja kukkuvad hinnad panevad seakasvatajad suure surve alla.“
Minister juhib voliniku tähelepanu Eesti seakasvatussektori keerulisele olukorrale, mis on halvenenud alates 2012. aastast, kui Venemaa keelustas Euroopa Liidust elussigade sisseveo ning jõudnud kriitilisse olukorda seoses leviva sigade Aafrika katkuga.
Alates 21. juulist, kui diagnoositi esimesed sigade Aafrika katku juhtum kodusigadel Viljandi- ja Valgamaal, on nakatunud kokku 16 farmi ning hukatud üle 22 000 sea ehk ligi 6% Eesti sigadest.
Augustis esitasid Baltimaade ja Poola põllumajandusministrid Euroopa Komisjoni tervishoiu ja toiduohutuse volinik Vytenis Andriukaitisele pöördumise, milles küsitakse sigade Aafrika katku levikupiirkonnas tegutsevatele seakasvatajatele ning sealiha käitlejatele seatud kauplemispiirangute leevendamist. Lisaks palusid nelja riigi ministrid täiendavat rahalist tuge sigade Aafrika katku tõkestamiseks vastavas piirkonnas.