Mitmeid omavalitsusi, ettevõtteid ja koduomanikke üle Eesti, kes kasutavad soojuse tootmiseks kerget kütteõli, ootab seadusemuudatuste tõttu uuel küttehooajal järsk soojusehinna tõus.
Uuel kütteperioodil ootab kütteõli kasutajaid oluline hinnatõus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Kuigi väljas on suvi ja kütteperiood tundub veel kaugel, on just nüüd õige aeg mõelda küttekulude optimeerimisele. Enne uue kütteperioodi algust tasub küttesüsteemidele tähelepanelikum pilk suunata eelkõige nendel kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel, korteriühistutel ja ka eramajade omanikel, kelle küttelahendused põhinevad kergel kütteõlil ehk eriotstarbelisel diislikütusel,"soovitab Adven Eesti juhatuse esimees Urmo Heinam.
Aasta alguses ja kevadel jõustunud seadusemuudatuste tõttu tõusis aktsiisimäär 38%, mistõttu kallineb soojuse tootmise hind järsult. Mõningast leevendust pakub küll odavnenud nafta hind, mille tõttu langesid ka vedelkütuste hinnad, kuid seegi on kahtlemata vaid ajutine. Küttekulude kontrolli all hoidmiseks tuleb oma küttelahendus üle vaadata ja astuda konkreetsed sammud.
Heinami sõnul tasub omavalitsustel ja koduomanikel tasub ühe lahendusena kindlasti kaaluda kütuse vahetamist. " Alternatiivideks on näiteks maagaas, LNG, põlevkiviõli ning kindlasti ka soojuspumbad. Kindlasti tasub kaaluda ja võrrelda kõiki alternatiive. Kui kütteõli keskmine hind oli eelmisel aastal 73,5 eurot megavatt-tunni kohta (MWh), siis maagaasi hind oli 42,01 eurot,"ütles Heinam.
Veelgi soodsam on biokütus, mille keskmine hind oli 14 eurot MWh kohta. Biokütuse või pelletite kasutuselevõtt nõuab siiski suuremat investeeringut ja tihti ka uue küttesüsteemi rajamist. Samas kui küttesüsteem on vananenud ja tahab lähiaastatel väljavahetamist, võib see olla pikaajaliselt mõistlik lahendus nii koduomaniku, omavalitsusasutuse kui ka ettevõtte jaoks.
"Teine võimalus on ettevõtetel ja omavalitsustel loobuda oma lokaalsest energiatootmisest. See on lahendus, millele tavaliselt ei mõelda, kuid mida tasub kindlasti kaaluda,"arvas Heinam.
Ajalooliselt on paljudel ettevõtetel ja omavalitsustel ehitatud omad väikesed lokaalsed küttelahendused ning tihti ei mõelda sellele, et soojusenergiaga varustamiseks on olemas ka teisi lahendusi. Seal, kus kaugküttevõrguga liitumine ei ole võimalik või otstarbekas, võib nii investeeringu tegemise kui ka soojuse tootmise usaldada professionaalse koostööpartneri kätte. Nii omavalitsustele kui ka äriklientidele pakub Adven Eesti valmis energialahendusi, investeerides soojusenergia tootmisesse." Meie kogemus näitab, et oma põhitegevusele keskendumine ja energia tootmisest loobumine on mõistlik tegu, eriti olukorras, mil energiatootmine nõuab suuri investeeringuid ja ka igapäevast tähelepanu,"rõhutas Heinam.
Hinnanguliselt on Eestis ligi 200 omavalitsuse asutust, keda jõustunud seadusemuudatus puudutab. Veel rohkemgi on aga ettevõtteid, korteriühistuid ja koduomanikke, kellel tuleb enne uue kütteperioodi algust langetada otsuseid ja teha küttekulude kontrolli all hoidmiseks konkreetsed sammud. Nii aktsiisiseaduse kui ka vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused tulenevad koalitsioonilepingust, milles nähakse ette erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala piiramine.