Käivad katkuohvrite matmispaiga otsingud

Jõgevamaal Torma vallas kerkisid maetud seakorjused võimsa lagunemisprotsessi tulemusel mõne päeva eest maapinnale. Pildid matmispaigast on pehmelt öeldes õõvastavad. Palju tunnevad muret põhjavee reostuse pärast. Küsimusi tekitab seegi, kuidas matmiskohti valitakse.

Keskkonnaamet lubab korjused matta vaid kohtadesse, kus tagatud keskkonnaohutus ja põhjavee kaitstus. Matmine on selgelt keelatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades. Seega on võimalike matmiskohtade arv piiratud.

Keskkonnaamet otsib kohti

Valiku puhul jälgitakse, et majapidamised ka kaevud asuksid võimalikult kaugel. Valgamaa veretrinaarkeskuse juhataja Urve Laidvee sõnul käivad praegu ka Valga maakonnas võimalike matmiskohtade otsingud. Laidvee kinnitusel on plaanis täna kokku saada ja koostöös farmeritega sobivad kohad leida.

«Eelistatud on loomulikult, et korjused maetaks katkujuhtumiga farmi territooriumile,» ütles Laidvee ning lisas, et hädajuhtumite korral peab olema võimalus seda teha ka mujal.

Jahimehed on saanud uuesti loa metssigadele ajujahti pidada, mis on maakonna küttide sõnul üsna mõistlik. Valgamaa jahimeeste ühistu juhi Rein Rosenbergi sõnul on sellel siiski ka eetiline nüanss. Siit-sealt on läbi käinud mõte proovida püünistega püüdmist, kuid Rosenbergi sõnul poleks see eetikat silmas pidades väga mõttekas. «Aedasid ei ole minu andmetel keegi seadnud ja ilmselt seda jahimehed ka ei tee – pole vajadust.»

Valga maakonnas ja teatud osas Viljandimaal oli eelmisel aastal ajujaht keelatud. «Kui ajujahti poleks keelatud, poleks metssigu ka nii palju tekkinud,» vihjas Rosenberg metssigade suurele arvukusele.

Tema sõnul oli varasemalt lubatud küttimismeetodites üks probleem. «Suure karja puhul oli võimalik küttida mõni üksik loom. Kuid kuna loomad on äärmiselt õppimisvõimelised, liiguvad nad mujale.»

Rosenberg tunneb muret ka metssealiha turustamise pärast. «Jääb mulje, et ühiskond on justkui paanikas. Samas peab mõistma tõsiasja, et jahimees ei suuda seda kogust liha üksi ära tarbida või lähedastele jaotada.»

Metsas aga leitakse jätkuvalt metsseakorjuseid. «Inimesed annavad leidudest teada ja loodan, et see nii ka jätkub,» sõnas Rosenberg. «Kuid arvestama peaks kindlasti seda, et mõned loomad surevad ka muul põhjusel.»

Loomaarst leiab, et oht on tõsine

Valga loomakliiniku loomaarst Jaan Luht rõhutas, et väga tähtis on aru saada sigade Aafrika katku nakkusohtlikkusest. «Tuleb endale teadvustada, et potsentsiaalne nakkusallikas on ka kas või üks mahakukkunud lihatükk.»

Ta lisas, et samasugust ohtu kujutab endast lihatoode, mida pole ettenähtud tingimustel termotöödeldud. «Toome näite. Võtame näiteks reisile Saksamaale kaasa enda tehtud suitsuliha, mida väga kiidame. Kuid viies seda mujale, tekitame nakkusohtliku olukorra.»

Loomaarst kinnitas veel kord, et inimestele seakatkuviirus ohtlik ei ole. «Inimene on pigem probleem, kuna inimfaktor on praegu katkuleviku taga.» Tema sõnul on küsimus, kas metsas käija pärast pesi end, vahetas kõik riided vastavalt nõuetele ja liikus läbi desovanni. «Kui üks neist protseduuridest peaks jääma tegemata, ongi nakkusohtlik olukord.»

Küsimusele, kas katku leviku taga võiksid olla laibakärbsed, vastas Luht: «Reaalsuses on see võimalik, kuid see on pigem suvine probleem. Talvelgi ju levis katk edasi, seega ei saa putukaid kiire leviku taga süüdistada.»

Tegutsema oleks pidanud varem

Kõne all on olnud seegi, et metssigade populatsiooni võiks viia nulli, kuid nii rikutaks ökosüsteemi tasakaal.

«Valgevenes saadi seda teha kas või juba seetõttu, et sõdurid saadeti riigi juhi käsul relvadega metsa,» rääkis Luht. «Mina isiklikult pooldan metssigade arvu vähendamist, aga seda oleks pidanud tegema juba varem.»

Loomaarst kinnitas, et eks neilegi helistatakse ja esitatakse seakatku kohta küsimusi. «Loomulikult anname neile infot, kuid sihikindlat teavitustööd loomakliinik ei tee. Saadame inimesed veterinaarkeskusesse, kelle pärusmaa on kõik teemasse puutuv: ressursid, transport ja muu selline,» sõnas Luht.

Teavitustööd teeb ka riik spetsiaalse kodulehe www.seakatk.ee, infovoldikute ja meedia kaudu.