Käivad katkuohvrite matmispaiga otsingud

Liisi Ploom
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigade katk jõudis Eesti seakasvatajateni 2015. aasta suvel.
Sigade katk jõudis Eesti seakasvatajateni 2015. aasta suvel. Foto: Arhiiv/Valgamaalane

Viimaste sealatkujuhtumite valguses on tekkinud küsimus, kuidas mõjutab korjuste matmine keskkonda. Matmiskohtade otsingud on käimas ka Valgamaal.

Jõgevamaal Torma vallas kerkisid maetud seakorjused võimsa lagunemisprotsessi tulemusel mõne päeva eest maapinnale. Pildid matmispaigast on pehmelt öeldes õõvastavad. Palju tunnevad muret põhjavee reostuse pärast. Küsimusi tekitab seegi, kuidas matmiskohti valitakse.

Keskkonnaamet lubab korjused matta vaid kohtadesse, kus tagatud keskkonnaohutus ja põhjavee kaitstus. Matmine on selgelt keelatud kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkondades. Seega on võimalike matmiskohtade arv piiratud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles