Paisjärvest on saanud murekoht

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kunagi ümbruskonna suvitajate seas populaarne ujumiskoht Sooru paisjärve ääres on nüüdseks suures osas kinni kasvanud. Järve puhastamise vajadus on Sooru Arenduse esimehe Piia Ardeli arvates üks lähiaja pakilisemaid probleeme.
Kunagi ümbruskonna suvitajate seas populaarne ujumiskoht Sooru paisjärve ääres on nüüdseks suures osas kinni kasvanud. Järve puhastamise vajadus on Sooru Arenduse esimehe Piia Ardeli arvates üks lähiaja pakilisemaid probleeme. Foto: Arvo Meeks

Kuigi Sooru eluolu teeb oma aktiivsusega silmad ette nii mõnelegi maakonna külale, ei ole ka siin puudust muredest. Samal ajal kui rahvamajas elu käib, lasteaiast kostab kilkeid ja ümbritsevatel teedel tehakse kõvasti rahvasporti, kahaneb kunagine ümbruskonna inimeste seas populaarseks ujumiskohaks olnud Sooru paisjärve rand iga aastaga üha pisemaks.

Aastaid tagasi võis Sooru kohta lugeda järgmist: Sooru piirkond on kujunenud Tõlliste valla ja Valga linna inimeste puhkekohaks.

«Puhkekoht ta enam pigem ei ole. Vanasti oli kohaliku paisjärve ümbrus igal suvel inimesi täis, aga pärast seda kui Valgas Pedeli-äärne korda tehti, kadusid ka inimesed,» nentis Piia Ardel, kes on MTÜ Sooru Arendus kaudu olukorda jõudumööda parandada üritanud. Siiski on ta pidanud lõpuks tunnistama, et mittetulundusühing pole järve kinnikasvanud rannajoone taastamiseks piisavalt võimas organisatsioon.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles