Sooru külasse sisse sõites hakkavad esimesena silma teed ümbritsev hooldatud tammik, kunagine populaarne ujumisrand ning keskmisest suurem rahvamaja, kus lisaks raamatukogule asuvad ruumid ööbimiseks, saunas käimiseks või lausa pulmade pidamiseks. Taamal paistavad tihedalt asustatud ridaelamud ja nende vahele ehitatud lasteaed. Isegi pood esmatarbekaupadega on siin olemas.
Tellijale
Sooru süda on mahukas rahvamaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõlliste vallas Väikese Emajõe lõunakaldal asuv küla kasvas välja ühest Valga piirkonna ja ühtlasi Eesti vanimast mõisast. Saksa keeles Soorofiks, Sooroks, Soraks ja Soreks nimetatud Sooru mõisat mainitakse ürikutes esimest korda juba 1388. aastal, kui see veel Luke-nimelisse kihelkonda kuulus. Nagu ikka, käis mõis sajandite jooksul ühe saksa käest teise kätte, kuni Eesti Vabariigi saabumine mõisnike ikkele lõpu tegi.