Sooru süda on mahukas rahvamaja

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Avaras Sooru külas asuvad ridaelamud, nagu ka lasteaed, ehitati kolhoosipäevil. Siis tegutses külas ka neljaklassiline algkool.
Avaras Sooru külas asuvad ridaelamud, nagu ka lasteaed, ehitati kolhoosipäevil. Siis tegutses külas ka neljaklassiline algkool. Foto: Arvo Meeks

Sooru külasse sisse sõites hakkavad esimesena silma teed ümbritsev hooldatud tammik, kunagine populaarne ujumisrand ning keskmisest suurem rahvamaja, kus lisaks raamatukogule asuvad ruumid ööbimiseks, saunas käimiseks või lausa pulmade pidamiseks. Taamal paistavad tihedalt asustatud ridaelamud ja nende vahele ehitatud lasteaed. Isegi pood esmatarbekaupadega on siin olemas.

Tõlliste vallas Väikese Emajõe lõunakaldal asuv küla kasvas välja ühest Valga piirkonna ja ühtlasi Eesti vanimast mõisast. Saksa keeles Soorofiks, Sooroks, Soraks ja Soreks nimetatud Sooru mõisat mainitakse ürikutes esimest korda juba 1388. aastal, kui see veel Luke-nimelisse kihelkonda kuulus. Nagu ikka, käis mõis sajandite jooksul ühe saksa käest teise kätte, kuni Eesti Vabariigi saabumine mõisnike ikkele lõpu tegi.

Mõisa härrastemaja ehitati ümber kohalikuks kooliks, asutati raamatukogu, tegutsesid ringid, koorid ja rühmad. Soorus asus telefonipunkt ja lugematud põllumajanduslikud seltsid ning ühingud. Enne seda kui Teine maailmasõda oma koledustega külale külla tuli ning palju sellest, mis alles oli õide puhkemas, pommide ja kuulidega maha surus, koosnes Sooru 50 keskmise suurusega elujõulisest talumajapidamisest ja umbes 15 väiksemast asundustalust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles