Suvepuhkus ampsab suure tüki eestlaste rahakotist

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ferratum küsitles oma kliente 17 Euroopa riigis ja uuris nende suvepuhkusega seotud käitumist. Suurima osa oma kuu sissetulekust kulutavad suvepuhkusele eestlased ja lätlased, kõige vähem taanlased.

Kõige rohkem kavatsevad kulutada puhkuse ajal Ida-Euroopa riikide elanikud, pannes suvepuhkuse alla keskmiselt 47 protsenti pere kuu sissetulekust. Kulutajate esirinnas on eestlased, kellele järgnevad lätlased. Mõlemas riigis kulutatakse suvepuhkuseks enam kui 60 protsenti kuu sissetulekust.

Eesti pere kulutab puhkuseks keskmiselt 629 eurot, Läti pere aga 621 eurot. Kolmandad on selles nimekirjas bulgaarlased, kes kavatsevad kulutada 57% pere tulust (369 eurot). Lääne-Euroopa riikide elanikud kavatsevad kulutada puhkusele väiksema osa oma kuu sissetulekutest. Kõige väiksema osa kuu sissetulekust ohverdavad puhkuseks taanlased ja sakslased (vastavalt 27% ja 28%).

Uuring on näidanud, et üldine finantsolukord Euroopas paraneb – enam kui 30% Euroopa riikide peredest kavatseb sel suvel puhkuse ajal teha suuremaid kulutusi kui eelmisel aastal. 41% kõigist vastanutest kavatseb suvepuhkusele kulutada sama palju kui eelmisel aastal.

Eestlased kavatsevad suurima osa (lausa 18%) oma puhkusekulutustest teha kodumaal reisides. Tendents suvepuhkuse ajal reisida oma kodumaal on märgatav kogu Euroopas. Reisid kodumaal moodustavad uuringus osalenute kulude suurima osa – keskmiselt 17% kõigist Euroopa perede sissetulekutest.

Ka teiste Balti riikide elanikud reisivad oma riigis aktiivselt: leedulased kavatsevad selleks kulutada lausa 21% oma puhkusetasust, lätlased veidi vähem ehk 15%.

Teine koht puhkuse kulutuste seas kuulub Eestis aiandusele ja kodu majapidamistöödele – kodu sisustuse uuendamisele, kaunistamisele või remondile. Need kulud moodustavad 14% puhkuse ajal tehtavatest kulutustest. Lätlased kulutavad suvilas ja kodule palju rohkem – 21% puhkusetasudest, leedulased 13%.

Kolmandale kohale puhkusekulutuste seas jäävad Eestis perepeod: pulmad, suguvõsa kokkutulekud ja muud peod. Eestlased kulutavad perepidudele 13% puhkuserahast, lätlased ja soomlased 14%, leedulased aga palju vähem. Kogu Euroopas hõlmavad perepeod kümnendiku uuringus osalenute kulutustest.

Üllatusena selgus uuringust, et eurooplased üldiselt ei tunne huvi spordiürituste ja suvefestivalide vastu. Neile tehtavad kulutused moodustavad vaid 5–6% kõigist puhkusekuludest. Samas aga ei kujuta eestlased oma puhkust ette suvefestivalideta ning kavatsevad kulutada neile lausa 12% puhkusetasust. Teiste Balti riikide elanikud külastavad festivale palju vähem.

Sama palju kui festivalidele kulutavad eestlased ka muule meelelahutusele, näiteks pidutsemisele klubides, kohvikutes käimisele ja mereäärsele puhkusele.

Uuring viidi läbi 17 riigis, kus tegutsevad Ferratumi grupi ettevõtted. Uuringus osalenud vastasid küsimustikule internetis.

Puhkuse ajal tehtavate kulutuste protsent saadi, võrreldes majapidamise igakuiseid tulusid kuludega, mida majapidamine kavatseb teha suvepuhkuse ajal. Netosissetulekut hinnati iga riigi ostujõu alusel Maailmapanga 2014. aasta andmete alusel.

Uuringus osales 5685 majapidamist 17 Euroopa riigist. Vastajate vanus oli 21–65 aastat, 60% uuringus osalenutest olid naised. Uuringus osalesid majapidamised, mille keskmine kuusissetulek jäi 720 ja 3800 euro vahele.

Uuringu ajal küsiti vastajatelt nende netosissetuleku kohta, kui suured on nende kulutused puhkuse ajal, milliseks tegevuseks kulub kõige enam raha ja kui palju kulutatakse internetiostudele. Kõik rahasummad olid esitatud rahvusvaluutas. Osalejad olid anonüümsed. Et kajastada paremini iga riigi ostujõudu, ühtlustati valuuta hiljem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles