Linnapuude taga pole mets, vaid oma lugu

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna haljastusspetsialistil Anne Vaigrel on pargipuudega veidi eriline suhe. Ta teab rääkida päris paljude puude lugusid, nii kurvemaid kui õnneliku lõpuga.
Linna haljastusspetsialistil Anne Vaigrel on pargipuudega veidi eriline suhe. Ta teab rääkida päris paljude puude lugusid, nii kurvemaid kui õnneliku lõpuga. Foto: Lea Margus

Kuigi Valga kõrghaljastus ei hiilga küllusliku liigirikkusega, võib dendroloogiahuviline leida siitki üllatavaid liike ja linnaaednikult Anne Vaigrelt hea ülevaate. Kuulates Vaigret, tundub, et ta tunneb linnas igat puud – paljude kohta on tal rääkida oma lugu.

Eraldi äramärkimist haljasalade hulgas väärib Valga linnapark. Ligi seitsme hektari suuruse, omapärase reljeefiga pargi rajamist alustati aastal 1902, pargi rajaja oli Karl Taklaja, kelle plaani järgi telliti ja pandi mulda puud. Park valmis lõplikult 1913. aastal.

Huvitavaid puid on veel Säde pargis, Pedeli ümbruses, kalmistutel ja suisa tänavate äärtes – rääkimata eramajade aedadest. Tegime Valga linnavalitsuse linnahoodlusameti  haljastuse vanem­spetsialisti ehk linnaaedniku Anne Vaigrega linnale ringi peale ja proovisime oma leiud kaardistada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles