Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit leiavad, et riigi suhtumine seakatku peaks olema vastutustundlikum. Samuti vajavad organisatsioonide hinnangul leevendamist impordipiirangute mõjud.
Põllumeeste esindajad kritiseerivad riigi suhtumist
23. juuli 2015, 15:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord sealihasektoris on juba pea neli aastat olnud keeruline, kuna Venemaa kehtestatud impordikeelud nii Eesti elussigade ekspordile kui Euroopa Liidu toiduainetele on sealihaturu tasakaalust välja viinud,» tõdevad organisatsioonid oma ühisavalduses.
«Meie piirkonnas võimendab raskusi asjaolu, et mullu puhkenud kriisi tõttu ei saa Leedu ja Poola kaubelda ebastabiilsel Ukraina turul. Ekspordivõimaluste kahanemise tulemusel on järsult langenud sealiha kokkuostuhinnad, seda eelkõige riikides, kes traditsiooniliselt kaubelnud Venemaaga,» leiavad põllumeeste eestkõnelajad.
Tõdetakse ka, et Aafrika seakatku levik paneb sealihatootjad täiendava majandusliku surve alla. «Kuigi inimestele sigade Aafrika katk ega ka klassikaline katk ohtu ei kujuta ja sealiha söömine on inimesele täiesti ohutu, siis sealihatootjatele tekitab seakatku levik lisakulusid, kauplemispiiranguid ja olulisi majanduslikke riske.»
«Eesti võime varustada oma tarbijaid kodumaise värske sealihaga on tõsise löögi all. Riik peab leidma võimalused sealihatootjate toetamiseks, et leevendada Aafrika seakatku levikust tingitud lisakulusid ja varasemalt Venemaa poolt kehtestatud impordikeeldude negatiivseid mõjusid,» ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esimees Riho Kaselo.
«Pelgalt riigi mõistvast suhtumisest enam abi pole, vaja on konkreetseid majanduslikke samme sealihatootmise elujõu kindlustamiseks,» lisas ta.
Keeruline majandusolukord, mis on eelkõige tekkinud geopoliitilistel põhjustel, on viinud juba mitmes ettevõtetes tootmise lõpetamiseni. Eesti Tõusigade Aretusühistu andmetel on Eesti tõukarjast viimase poolaasta jooksul hävitatud umbes 3500 emist, mis omakorda tähendab Eesti sigade koguarvu vähenemist aasta lõpuks 20–25% ehk 80 000 kuni 85 000 sea võrra.
Tekkinud olukord on kolme organisatsiooni hinnangul äärmiselt kahetsusväärne, sest Eesti seakasvatuses on järjepideva tööga loodud väärtuslik tõupotentsiaal. Enamik ettevõtjaid on teinud muu hulgas riigi toel vajalikud investeeringud tootmise kaasajastamiseks, loomade heaolureeglite täitmiseks ja püsivate töökohtade loomiseks.
Seakatku teemat tuleks organisatsioonide hinnangul kajastada äärmiselt vastutustundlikult, et hoida tarbijate usaldust kodumaise sealiha suhtes. Kuigi haigestunud loomad ei jõua tänu tõhusale kontrollile inimeste toidulauale, ei kujuta seakatk ka vähematki ohtu inimeste tervisele.
«Riik peaks täiendavalt panustama ka tarbijate teavitusse, et tarbija saaks teha valiku ausa ja õige info põhjal. Põllumajandus-Kaubanduskoda viib koostöös toiduliiduga juulis ka ise läbi sealiha teavituskampaania »Sealiha hea liha«, et rõhutada sealiha väärtust meie toidulaual,» ütles põllumaandus-kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Samuti leiavad kolm organisatsiooni, et riik peaks operatiivselt kindlustama ka kõikide seakasvatajate tasuta nõustamise, mis aitaks tootjatel rakendada võimalikult igakülgselt kõiki meetmeid katku leviku tõkestamiseks.