Politseil algas inimeste otsingu hooaeg

Näiteks eile, 20. juulil kella 14.20 ajal teatati politseile, et Põlvamaal Värska vallas läksid 32aastane mees ja naine ühes lapsega metsa ega leia enam tagasiteed oma auto juurde.

Telefoni positsioneerimisel sai politsei metsa kadunud inimeste täpsemaks asukohaks Kostkova küla. Politseipatrull sõitis kohale ning asus sireeniga metsas olijatele õiget teeotsa juhatama. Telefonivestlusest selgus, et sireen on neile kuulda ning püüavad selle suunas liikuda. Kella 15.15 paiku jõudsidki kõik kolm politseinikuni, kes omakorda viis nad tagasi auto juurde.

Põlva politseijaoskonna piirkonnavanem Katrin Satsi ütles, et kaasa võetud telefon ning aegsasti tehtud telefonikõne hädaabinumbril olid suuresti põhjus, miks antud juhtum kiiresti ja tulemuslikult lahenes.

«Politseisõiduki sireen võib hõredama metsa servas kostuda kuni kahe kilomeetri kaugusele ning selle järgi on metsa eksinutel hea juhinduda tagasitee leidmisel,» kirjeldas Satsi.

Ta lisas, et sireeni kasutamine on üks levinumaid viise inimeste metsast välja aitamisel. «Võimalusi inimeste otsimiseks on mitmeid ning hindame igas olukorras eraldi, kuidas kõige mõistuspärasemalt talitada. Näiteks antud juhul piisas ühest politseinikust ja ühest patrullautost, et inimestele kiiret abi pakkuda.»

Valga politseijaoskonna piirkonnavanem Marek Käis rääkis, et igal aastal käivitab politsei Lõuna-Eestis kümneid ressursimahukaid otsinguoperatsioone leidmaks neid, kes seeni või marju noppides ära eksivad.

Ta rõhutas, et olukorras, kus ükski võserik või puukänd enam tuttav ei tundu ning omal käel metsast välja pääsemise lootus hakkab kaduma, tuleks haarata mobiiltelefoni järele ning häirekeskusele juhtunust teada anda. «Seepärast on oluline, et ühes seenenoa ja korviga võetaks kaasa ka laetud mobiiltelefon.»

Nüüdisaegsed telefonid suudavad pakkuda ka juba GPS-koordinaate, mispärast on paslik kas oma eakamatele lähedastele telefoni võimalusi lähemalt tutvustada. Koordinaate teades saab politsei eksinud inimese asukoha kaardil väga täpselt paika panna ning abi jõuab kohale oluliselt kiiremini.

Nii talitasid näiteks 14. juulil Lääne-Virumaal metsa eksinud naine ja mees. Esmalt andsid nad sihi kaotamisest politseile teada. Peagi telefonist leitud kaardirakendus võimaldas neil endil aga oma asukoha kohe määratleda ning tagasitee leida. Kiire lahendus jättis ära ka vajaduse ressursimahuka ning aeganõudva otsinguoperatsiooni järele.

Kui telefon GPS-koordinaate ei näita, tuleb töösse panna iseenda nutikus ja tähelepanu. Ka looduslikud märgid, nagu väga suur kivi, ebatavalise kujuga puu, jahimeeste vaatlustornid, kraavid ja muu sarnane, võimaldavad inimese asukohta määratleda.

Seda enam, et sageli kaasab politsei otsingutele kohalikke jahimehi, kes tunnevad oma «tööpõldu» sama hästi kui oma taskut. Kusjuures arvestatav hulk metsa eksinutest on õigele teele juhendatud just telefonitsi.

Metsaminekut planeerides tuleb kindlasti arvestada oma tervisliku seisundiga. Eakamatel seenelistel soovitab politsei ihuüksi metsa minekut pigem mitte ette võtta. Näiteks kui palaval päeval tunneb üks seenelistest tervise halvenemist, saab kaasa tulnud lähedane kiirelt abi kutsuda.

Kui metsaminek on otsustatud üksinda ette võtta, on omal kohal lähedastele teada anda, millal ja kuhu minnakse ning millal plaanitakse tagasi olla.

Mõistlik oleks metsaretkele minnes selga panna eredavärvilised riided, mida oleks juba kaugelt märgata. Samuti kaasa haarata väike toidukogus ning joogivesi. Pikemalt metsa jäänud inimesel, kel pole kaasas söögivaru või joogivett, oleks targem aga oma energiavarusid säästa ning abi saabumist ootama jääda.

Praeguse suvelähedase temperatuuri juures ei satu inimene eluohtlikku olukorda, kui ta ka öiseks ajaks metsa peaks jääma. Senikaua, kui otsijad tema asukohta välja selgitavad, ei tasuks pimedal ajal enam metsas sihitult ringi joosta ning väljapääsu otsida. Seda enam, et pimedas ei ole näha näiteks kraave, mahalangenud puid ja muud, kuhu komistades võib oma olukorda veelgi halvemaks teha.

Teinekord tuleb politseil otsida ka metsa eksinud alkoholijoobes inimesi. Siinkohal tuleb anda endale aru, et alkohol ja metsaseiklused ei käi kokku, sest alkohol võtab inimeselt aja- ja orientatsioonitaju. Kui näiteks alkoholi pruukinud inimene peaks mõnel jahedamal ööl metsa tukkuma jääma, väheneb märgatavalt tema ellujäämisvõimalus võrreldes sellega, kes on kaine.

Näiteid mullustest juhtumitest, kus marjulised-seenelised Valgamaal metsa eksisid

Mullu 14. augustil sai politsei teate, et Valgamaal eksis 61aastane naine metsa ega oska ise sealt välja tulla. Politsei juhatas naise telefonitsi metsast välja tema auto juurde.

Mullu 12. septembril sai politsei teate, et Valgamaal läks 60aastane mees metsa, kaotas seal teadvuse ega teadnud toibudes, kus ta asub. Mehe jutt oli ebaselge ning oli alust arvata, et tema elu on ohus. Telefoni positsioneerimine andis kätte tema võimaliku asukoha ning peagi leidis patrull ta ka üles. Selgus, et mehel oli peale tulnud langetõvehoog ning ta anti kiirelt meedikute hoole alla.