Maasikad on praegu kuum kaup ja turulist tervitabki esmalt magus maasikalõhn. Hooaeg hakkab siiski läbi saama ning marjakasvatajad teavad öelda: tänavuse saagiga võib rahule jääda.
Hea maasikahooaeg hakkab läbi saama
10. juuli 2015, 17:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga turul käis sel nädalal kauplemas hulk maasikamüüjaid, kellel käed-jalad tööd täis. Valikus on lisaks «Sonatale» ja «Polkale» metsmaasikaid ja muid marju. Samas tõdevad müüjad, et hooaeg hakkab lõpule jõudma.
Tõlliste vallas Kraavi talus maasikakasvatusega tegeleva Raido Rätsepa sõnul võib tänavust saaki pidada keskmiseks.
«Võrreldes eelmise aastaga on saak siiski suurem ning sellega võib üldiselt rahul olla,» lisas Rätsep. Kraavi talus kasvab praegu vaid üks sort, «Sonata», kuid Rätsepa sõnul on neil pisut kogemusi ka «Polkaga». «Seda suurtootjad väga ei kasvata, sest tegemist on natuke tujukama sordiga,» ütles mees ja selgitas, et see mari kaua ei säili. «Läheb lihtsalt käest ära.»
Tõrvatilk moosis
Juhtub aga sedagi, et maasikate aroom ja välimus petlikud on ning ostja hiljem pettub. Valgamaalase toimetusse pöördus üks nördinud klient, kes oli Valga turult «Polka» maasikaid ostnud ja sai enda väitel müüjalt petta, sest kaup oli kehv.
«Esmapilgul maasikad nagu maasikad ikka – ei oluliselt suuremad ega väiksemad ning olid ka ilusad punased ja tundusid olevat valmis. Kui aga tavaliselt peaks valmis maasikas seest olema pisut õõnes, siis need olid kõvad nagu seebitükid ega olnud kohe kindlasti valmis marjad,» kirjeldas proua.
Järgmisel päeval turule minnes ta oma murele lahendust ei saanud, sest polnud ostutšekki, mille alusel võimalik oma õiguste eest seista.
Igal sordil head ja vead
Maasikamüüjad, kellega Valga turul juttu tegin, proua probleemi hästi ei mõistnud. «Müüjatena pakume alati kliendile marju proovida, sest kunagi ju ei tea täpselt milline see maasikas võib olla,» sõnas Helmes maasikaid kasvatav Sirje Anier ja lisas, et «Polka» ongi kapriissem. «Mõnda aega on meil olnud üsna kuiv ilm ja »Polka« ei taha sellist ilma – vajab rohkem niiskust.»
Seetõttu ta ise seda sorti enam ei kasvatagi, kuigi tema teada rahvale see väga meeldib – olla hea ja magus mari. Anieri meelest ei saa igatahes väita, et ostjad just «Polka» üle rohkem nurisenud oleks kui teiste sortide üle – eks igal sordil on tema sõnutsi oma head ja vead.
Kvaliteedi üle Anieri sõnul üldiselt väga nuriseda ei saa, sest kui tegemist on suurkasvatajatega, käivad nende juures niikuinii ametnikud kontrollimas. Samas ei tähenda see, et väiketootjate saagi võiks kahtluse alla panna. «Kuigi nende tegevust minu andmetel ei kontrollita, ei saa neid süüdistada kvaliteedi alla tõmbamises. Me oleme kõik siin müüjad ja tahtlikult turgu ei solgi,» lisas naine.
Soovitusi tarbijale
Puu- ja köögiviljade kvaliteeti – ka turul – kontrollib põllumajandusamet ja teeb seda vastavalt turustamisstandardile. Selle alusel peavad viljad olema terved, veatud, puhtad, taimekahjuriteta ja nende tekitatud kahjustusteta ning samuti võõrlõhna- ja maitseta. Nende näitajate jälgimine aitab ka tarbijal endal kontrollida kauba headust.
Tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda soovitab hinnata toidukauba kvaliteeti kohapeal nii palju kui võimalik. «Siiski ei soovita me pesemata marjade proovimist turul,» sõnas Kalda ja lisas, et kohustust toidukaupu tagasi võtta kauplejal ei ole. «Riknenud marjade puhul võib vaieldav olla, kuidas marju pärast ostmist käideldi.»
Ostjatele soovitab Kalda enne suurema ostu tegemist osta eelnevalt väiksem kogus ning proovida, kuidas see sobib ja meeldib.
«Tšeki andmine on kauplejale kohustuslik, kui ostusumma ületab 20 eurot. Alla 20eurose ostu eest tuleb esitada tšekk tarbija nõudmisel,» nentis Kalda. «Nii on võimalik tarbijal oma ostu tõendada. Seega tasub ka turult ostes tšekki küsida.»