Vaieldamatult on ühine Euroopa pagulaspoliitika enim kirgi ja vaidlusi tekitanud teema alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Iseenesest on see hea – märk sellest, et otsuseid ei tehta inimeste seljataga, vaid kogu protsess ja selle ümber toimuv arutelu on avalik. Selles arutelus vajavad aga selgitamist küsimused, millele püüan selles artiklis täpsemalt vastata.
Tellijale
Suhtumine pagulastesse on meie endi teha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljuti Brüsselis toimunud Euroopa Ülemkogul jõuti järeldusele, et riigid võtavad pagulasi vastu vabatahtlikkuse alusel. Oleme välja öelnud, et Eesti eelistus oleks vastu võtta pagulasi kooskõlas riigi rahvaarvu ja majanduse võimekusega, mis teeks meie osaks kuni 200 rahvusvahelist kaitset vajavat sõjapõgenikku kahe aasta jooksul.