Aasta alguses toetas riik hajaasustuses elavaid majapidamisi ligi 1,9 miljoni euroga ja koos lisarahastusega ulatub toetus nüüd 2,14 miljoni euroni.
Valitsus toetab inimeste püsimist hajaasustusega maapiirkondades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigihalduse ministri Arto Aasa sõnul on programmist taotlejate arv olnud tänavu suurem kui varasematel aastatel. „Riik sai õla alla panna ja ka omapoolset panust suurendada,“ ütles Arto Aas. Taotluste hulgas kasvu põhjuseks on ühelt poolt teadlikkuse kasv programmist ja teisalt toetuse saajate ringi laienemine sel aastal. „Kui varem oli programm mõeldud vaid lastega peredele, siis nüüd saavad toetust taotleda kõik hajaasustusega piirkondades elavad inimesed. Mul on hea meel, et enamik valdu leidis võimaluse programmi märkimisväärselt kaasrahastada,“ lisas Aas.
Toetuse abiga saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiva juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Projektide teostumisse panustavad võrdselt riik, kohalik omavalitsus ja taotleja ise.
Programmi eesmärk on aidata kaasa elanike arvu püsimisele hajaasustusega maapiirkondades. Toetust saab taotleda majapidamisele, kus taotleja 1. jaanuari 2015 seisuga rahvastikuregistri andmetel elas. Maksimaalne toetus riigi ja omavalitsuse poolt kokku ühe majapidamise kohta on 6500 eurot.
Enamikes maakondades on taotlusvoorud toimunud, Pärnumaal ja Saaremaal avanevad taotlusvoorud augustis.
2014. aastal esitati hajaasustuse programmis 1037 projektitaotlust, neist rahastati 845. Riigipoolne toetus oli ligi 1,43 miljonit eurot, omavalitsused panustasid ligi 1,43 miljoni euroga ning toetuse saajate omafinantseering moodustas üle 1,52 miljoni euro. Kokku on hajaasustuse programmide abiga saanud vajaliku investeeringu teha ligi 5000 peret.