Teadlaste hinnangul on vähkide arvukus Valgamaa siseveekogudes viimastel aastatel suurenenud. Paraku ohustavad loomakesi inimesed, kel huvi vähipüügi vastu sedavõrd suur, et käiku lähevad ka ebaausad võtted.
Vähipüügihuvi kehutab reegleid rikkuma
1. juuli 2015, 18:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul tunnistas, et sellelgi aastal on juba enne täna, 1. juulil alanud püügilubade taolemise aega eemaldatud püügilt mitu vähimõrda. Paraku on tegu pea iga-aastase probleemiga.
Mis puudutab eelmise aasta vähipüüki Valgamaal, siis tema kinnitusel seaduslike püüdjate puhul rikkumisi ei tuvastatud. «Küll tekitasid probleeme röövpüüdjad, kes seadsid vähinattasid ja -mõrdasid püügile püügiluba omamata. Veekogudest eemaldati umbes paarkümmend ebaseaduslikult püügile pandud püügivahendit. Enim rikkumisi tuvastati Aheru järvel ja Väikesel Emajõel.»
Tuule sõnul võib eelmise aasta juhtumite põhjal öelda, et endiselt on levinud vähkide püüdmine käsitsi taskulambi valgel. «Kalda äärde pannakse sööt ja kui vähid selle peale kohale ilmuvad, hakatakse neid käsitsi püüdma. Selline püügiviis on seaduse järgi aga keelatud.»
Kuritöö sai karistuse
Üks taoline suurem rikkumine tuvastatigi tema andmetel Valgamaal Aheru järvel, kus kolm meest püüdsid vähke käega. «Püük toimus keeluajal, lisaks olid 43 püütud vähist 39 alamõõdulised. Meestest igaühele määrati karistuseks rahatrahv 380 eurot, samuti tuli neil hüvitada rikkumisega kaasnenud keskkonnakahju 2150 eurot.»
Maksimaalne rahatrahv röövpüügi eest on nõuniku edastatud andmetel kuni 1200 eurot. «Lisandub keskkonnakahju, mis on ühe vähi eest 10 eurot. See korrutatakse omakorda viiega, kui tegemist on tõsise rikkumisega, mis tähendab keelatud viisil või alamõõduliste vähkide püüdmist.»
Samas tõdes Tuul, et selle aasta lubatud püügiajaks, mis kestab 1.–31. augustini, väljastatud lubade arv annab tunnistust Valgamaa vähivarude heast seisust. «Kõige enam püügilube on antud Saaremaale, siis järgnebki Valgamaa.» Saaremaale on lube eraldatud 1450, Valgamaale 600. Kõige väiksem on Hiiumaale eraldatud lubade hulk – vaid 75.
Sarnaselt varasematele aastatele algas kalastuskaartide taotlemine jõevähi püügiks 1. juulil veebiportaali pilet.ee kaudu ja keskkonnaameti regionaalsetes kontorites. Vähipüügi tulemuste kohta tuleb esitada aruanne viie ööpäeva jooksul alates kalastuskaardi kehtivuse lõppemisest.
Ohtlikust haigusest ega tulnukatest märke pole
Valgamaa vähivarude head seisu kinnitas ka eelmise aasta vähiuuringute aruande koostanud Eesti Maaülikooli teadur Margo Hurt. Ühe positiivse asjaoluna tõi ta välja asjaolu, et viimastel aastatel ei ole Valgamaa veekogude puhul kinnitust leidnud ühtegi ohtliku haiguse – vähikatku – juhtumit.
Ka pole Hurda kinnitusel maakonnas leitud seni ühtegi Ameerikast pärit ohtlikku võõrliiki – signaalvähki, kes on viljakam ja elutingimuste suhtes vähenõudlikum kui jõevähk. Samuti kannab ta edasi vähikatku.
Nii võibki Valgamaal keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialisti Jaanus Tuusti kinnitusel vähke püüda kõigis avalikes veekogudes, kus pole muid piiranguid. "Samas tuleb arvestada maaomanike seatud piirangutega ning käituda vastutustundlikult," rõhutas ta.
TASUB TEADA
Püügilubadega tohib püüda jõevähke, kelle pikkus otsaorgist kuni laka (karvakeste) lõpuni on 11 cm, väiksemad tuleb lasta kohe püügikohas veekogusse tagasi. Kui tabate signaalvähi, siis seda isendit ei tohi kindlasti veekogusse tagasi lasta. Signaalvähk kannab vähikatku tekitajat, mistõttu tuleb leiust teavitada esimesel võimalusel keskkonnaametit.
Allikas: keskkonnaamet