Kalmistutel tekitavad probleeme prügistajad ja sobimatud materjalid

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris näitas õppepäevast osalenutele ka Valgas Tartu tänava kalmistul paiknevat 1919. aastal punaste vägede mõrvatud ja 2004. aastal pühakuks kuulutatud õigeusu vaimuliku Jaan (Joann) Pettai hauplatsi, kuhu on asetatud Kreeka mõjutustega omapärane «kõnepult».
Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris näitas õppepäevast osalenutele ka Valgas Tartu tänava kalmistul paiknevat 1919. aastal punaste vägede mõrvatud ja 2004. aastal pühakuks kuulutatud õigeusu vaimuliku Jaan (Joann) Pettai hauplatsi, kuhu on asetatud Kreeka mõjutustega omapärane «kõnepult». Foto: Sirje Lemmik / Valgamaalane

Kalmistukultuuri teabepäevale Valga raudteejaama kogunes hiljuti ligi poolsada inimest, nende hulgas üheksa surnuaiavahti. Osalenud tõdesid, et kalmistukultuuri säilimine on oluline.

Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektori Mari-Liis Parise sõnul on maakonnas pea 20 tegutsevat kalmistut. Kuna kalmistukultuur on tema veendumuse kohaselt üldise kultuuri omanäoline osa, peab Paris tähtsaks, et kalmistutraditsioonid säiliksid ja see tingis ka kokkusaamise. «On oluline, et inimesed ei unustaks teed surnuaeda, kuhu on maetud nende esivanemad.»

Ameti restaureerimis- ja arendusosakonna ajaloomälestiste peainspektor Ilme Mäesalu andis nõuandeid, kuidas kalmistukultuuri tagada ning säilitada surnuaedade väärtuslikku miljööd. Näiteks väravaehitiste restaureerimiseks tuleb koostada vastav projekt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles