Juhtkiri: Ainult teistele loota ei saa

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valgamaa noored asumas 2015. aasta suvel bussiga teele kaitseväe ajateenistusse.
Valgamaa noored asumas 2015. aasta suvel bussiga teele kaitseväe ajateenistusse. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sellel nädalal alustab kaitseressursside ameti kutsel üle Eesti ajateenistust ligi 1700 noormeest. Samuti lisandub väeosadesse vabatahtlikuna kümmekond neidu, kelle hulgas on ka Liis Hulkko Valgast. Ajateenistust alustavad kutsealused, kelle ametikoht väeosas eeldab 11kuulist teenistust: autojuhid, erialaspetsialistid, allohvitserid ja reservrühmaülemad.

Kui aeg-ajalt tõstatub küsimus ajateenistuse mõttekusest, siis viimaste aastate ärevad sündmused nii Ukrainas kui kaugemal on selliste küsijate hääli oluliselt vaigistanud. Ilmselt on kohale jõudnud teadmine, et rahuaeg ei pruugi olla midagi enesestmõistetavat ja vajadusel peab iga võitlusvõimeline Eesti kodanik olema valmis oma riiki, relv käes, kaitsma. Juhul kui meile meie iseolemine ikka korda läheb.

Samas võib arvata, et enamikule eestimaalastest läheb kodumaa sõltumatus ja heaolu siiski korda. Seda näitas kas või äge debatt, mis tekkis ühiskonnas, kui Euroopa Komisjon käis välja idee jagada pagulased kvoodi alusel Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Kuigi praeguseks on idee kalevi alla pandud, oli see paljudes seltskondades jututeema ning vastuolijad põhjendasid oma seisukohta just ohuga Eesti riigile ja eestlusele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles