Igaüheõigus lubab telkima ja marju korjama

Taavi Niittee
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta augustis vastuvõetud igaüheõiguse muudatuse kohaselt peab eravaldust tähistavate siltide vahekaugus olema selline, et nende vahelt ei saaks vähemalt üht silti nägemata läbi minna.
Eelmise aasta augustis vastuvõetud igaüheõiguse muudatuse kohaselt peab eravaldust tähistavate siltide vahekaugus olema selline, et nende vahelt ei saaks vähemalt üht silti nägemata läbi minna. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees / Scanpix

Mets kutsub meid korjama marju, ujuma järvedes, süütama lõkkeid ja ööbima tähtede all. Samas tuleb looduses järgida reegleid, et samale kutsele saaksid vastata ka tulevased põlved.

Eesti loodusest kui meie ühisvarast on õigus osa saada kõigil, kuid samas peame arvestama, et õigus ka kohustab. Eetilisi tõekspidamisi metsades liikudes, mis tuginevad nii seadustel kui tavadel ning mida on austanud juba meie esiisad, kutsutakse igaüheõiguseks, mis sätestatud keskkonnaseadustiku üldosas.

Uus igaüheõigus hakkas kehtima eelmise aasta augustist. Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja Berit-Helena Lambi sõnul uus seadus küll suuri põhimõttelisi muutusi ei toonud, kuid mõningaid siiski.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles