Eestis on juba neli kuud kehtinud ühtne hädaabinumber 112 nii kiirabi, päästjate kui ka politsei kutsumiseks. Häirekeskuse teatel on ühele hädaabinumbrile ülemineku esimesed tulemused head ja ootuspärased.
Ühtset hädaabinumbrit 112 kasutab üha rohkem helistajaid
20. juuni 2015, 21:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juba esimeste kuude andmete põhjal näeme, et ligi 50 protsenti helistajatest on ühtse hädaabinumbri omaks võtnud,» ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev. «Ülejäänud 50 protsenti mõtlevad praegu paraku veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka nemad võiksid meelde jätta vaid ühe numbri, 112, sest kriisihetkel abi vajades peab suhtlemine abiandjatega olema võimalikult lihtne ja kiire,» rõhutas Laev.
«Kui inimene kutsub näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt ja ühe kõnega, saab ka häirekeskus abi saata kiiremini, kui kuluks mitme kõne põhjal õnnetuse asjaolude selgitamiseks ja abi saatmiseks. Ka päästekorraldajad vabanevad kiiremini järgmisteks kõnedeks,» selgitas peadirektor.
«Üldjuhul saame vastata helistaja kõnele 10 sekundiga,» kinnitas Laev. Üksikutel juhtudel võib aega ka rohkem minna. Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte katkestada kõnet, vaid jääda liinile – kõnele vastab esimesel võimalusel esimene vaba päästekorraldaja. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu.
Häirekeskusel on uusi võimalusi ka helistaja asukoha positsioneerimisel. Alates mai lõpust saab kindlaks teha ka nende helistajate asukohta, kelle telefonis puudub SIM-kaart. Samuti saab määratleda, kus asub välismaa numbrilt helistaja, see tähendab välismaa telefonioperaatorite kõneteenuste kasutaja Eestis.
SIM-kaardita ja välismaa numbrilt helistajate positsioneerimine on praegu võimalik EMT ja Tele2 klientide puhul, Elisaga on kokkulepe nende võimaluste tekkimiseks sügisel. Need edasiarengud abivajaja asukoha tuvastamisel on häirekeskuse, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning sideoperaatorite koostöö tulemus.
Häid tulemusi on sellelgi, et päästekorraldajad ja politseiametnikud töötavad nüüd koos häirekeskuse töösaalides. Paranenud on infovahetus ning abi saatmise kiirus ja kvaliteet.
Seega on kiirema abi saamiseks igal abivajajal lihtsam ja targem kiirabi, päästjaid ja kindlasti ka politseid kutsuda hädaabinumbrilt 112. Kuigi praegu veel suunatakse numbrile 110 helistajad automaatselt numbrile 112 ning keegi abita ei jää, kaob number 110 kasutusest, kui sellele helistamine on jõudnud miinimumini.