Maasikas – oma või võõramaine?

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merge Ramp, kes neljapäeva lõunaks oli juba korraliku koguse Poola maasikaid maha jõudnud müüa, kinnitab, et ostjaid jagub – eriti turupäevadel.
Merge Ramp, kes neljapäeva lõunaks oli juba korraliku koguse Poola maasikaid maha jõudnud müüa, kinnitab, et ostjaid jagub – eriti turupäevadel. Foto: Lea Margus

Maasikahooaeg on kohe algamas ja seda, kas eelistada kodumaist odavalt kokku ostetud Poola või Hispaania maasikatele, otsustagu igaüks ise. Kuigi võõramaine mari on läbi hooaja kohalikust odavam, on kohalikul kindel ostjaskond.

Mõni ostja ütleb, et ega maitses suurt vahet ei ole; teine seevastu, et Eesti asi on parem ja tema juba  põhimõtteliselt kaugelt tulnud marja ei osta. Pigem ootab natuke, kuni ka Eesti maasika hind veidi rahuneb: suve keskel saavat seda juba päris mõistliku hinnaga.

Omamaistest maasikatest on suurtel turgudel praegu saada kasvuhoones või katteloori all kasvatatud või esimest avamaa saaki päris krõbeda hinnaga. Nii sai näiteks Postimehe andmetel neljapäeval Tallinnast Nõmme turult esimesi sellekevadisi Tartumaalt Lemmatu talust pärit avamaamaasikaid kilohinnaga 15 eurot, mida müüja sõnul osteti küll enamasti vaid 300–400 grammi kaupa.

Õige pea, paari-kolme nädala pärast on oodata avamaalt ka juba suuremaid saake. Valga turul ei ole praegu küll üht, saab aga teist – saab osta Poola maasikat, marjade päritoluriik ausalt ära näidatud ning maksta tuleb kolm eurot kilo eest.

Millal aga täpsemalt on saabumas lettidele pikisilmi oodatud omamaine maasikas? Helme Maasikakasvatuse OÜ omanik Andrus Horn ütles, et kuna kevad on sel aastal pikalt külm olnud ja teatavasti sõltub saagi algus suuresti ilmast, siis päris suurt saaki on oodata ehk alles alates juuni lõpust.

«Maasikas praegu õitseb ja ka marju paistab juba küljes olema, loodame esimesi üksikuid marju ehk jaanipäevaks. Kõik sõltub sellest, milline ilm enne seda on,» ennustas Horn ja lisas, et õitsemisest saagini lähebki meie suve tingimustes kolm kuni neli nädalat.

Igale marjale oma ostja

«Maasikas talvitus päris normaalselt ja vähemalt praegu on taimed ilusad. Mis edasi juhtub, on hiljem näha,» vastas Horn, kui küsisin järjekordse ebatavalise talve mõju kohta taimedele. Põllumees ei muretse odava poolamaise maasika pärast turgudel. Tema sõnul on see igal aastal nii olnud ja tänavu ongi importmari kallim kui mõnel teisel aastal – eelmisel aastal oli maasikas turule tulnud koguni kahe ja poole euroga.

«Müün maasikat suurel turul, aga ka Valgas ja Tõrvas ega näe põhjust muretseda: Eesti maasikale jagub samuti ostjaid,» kinnitas Horn.

Valga turul oli neljapäeva lõuna paiku kaks maasikamüüjat. Merge Ramp, kes müüs ilusaid marju hinnaga kolm eurot kilo, ütles, et ostjate puudust küll ei ole. «Alati võiks ju paremini minna, aga turupäevadel müün siiski saja kilo ümber ära.»

Tema ei tunneta erilist vahet välismaise ja Eesti maasika maitses. «Vahel on ka kodumaine hapu, see sõltub päris mitmest asjaolust, ma arvan.»

Naine on selle ameti peal esimest korda ja alles teist nädalat ning julgeb poolamaist marja soovitada küll.

Kogused ikka rahakoti järgi

Seevastu Maxima ees samuti võõramaist kaupa pakkuvad naised on tunduvalt pessimistlikumad. «Paar-kolm päeva kuu alguses on müük suurem, edasi ostetakse juba väga vähe. Inimestel ei ole lihtsalt raha,» ütles neist üks.

Nende letil on maasika hind samuti kolm eurot, kuid sel varasuvel on hinda ka kahe ja poole euroni lastud. «Praakmaasika, sellise, mis ei ole enam nii ilus, oleme müünud ka euroga, aga need on väikesed kogused.» Müüjanna sõnul leidub ka sellisele marjale ostjaid.

Üks ostja, keskealine meesterahvas, kes küsis pool kilo maasikaid ning seejärel palus teise kotti veel teist samapalju kaaluda, ütles, et ei ole suur maasikasõber ja needki ostis, sest paluti tuua. Küsimusele, kas tema märkaks maitseerinevust oma ja võõramaise marja vahel ning kumba ta eelistaks, vastas mees, et kohalik mari on kindla peale parem, magusam ning koguni lõhnab paremini.

Tähelepanelikul ostjal ei ole põhjust nuriseda

Seda, kas eelistada eestimist võõramaisele, otsustab iga ostja ise, müüja asi on oma kaup nõuetekohaselt markeerida. Kauba juures peab alati olema lisaks hinnale märgitud päritoluriik ning teave peab olema selgelt loetav ja nähtaval kohal.

Kui suvine saak turu üle uputab ja müüjaid rohkem, on lihtne kodumaise sildi alla sokutada hoopiski võõramaiseid maasikaid. Marjade õiget kodumaad tuvastada on raske, pea võimatu. Maitse järgi vahet teha või sordi järgi püüda aru saada on suhteliselt raske, sest maasikasordid, mida kasvatatakse, on üldjoontes samad.

Päritolus võib päris kindel olla vaid see, kel on nii-öelda oma maasikamüüja või -kasvataja, keda usaldab või kes saagi oma põllulapil kasvatab.

Paljudel juhtudel viidet päritoluriigile hinnasiltidel ei ole või on kõik müügil Eesti maasikatena. On ka juhtumeid, kus kontrollide turule jõudes on sildid juba vahetunud ning siis müüvad paljud juba Poola marja.

Põllumajandusamet on viimastel aastatel kontrolle turgudel tõhustanud just maasikamüügi kõrghooajal. Lisaks päritolu tõendavale dokumentatsioonile hoitakse silm peal ka näiteks kauba kvaliteedil. Tarbimiseks kõlbmatute või riknenud toodete müümine ei ole lubatud, ostjal on õigus nõuda, et talle müüakse kvaliteetset kaupa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles