Keskkonnaamet tuletab inimestele meelde, et kõik abituna näivad looma- ja linnupojad ei vaja inimese abi ning enamikel juhtudel võib sekkumine pigem kahju kui kasu tuua.
Amet: hüljatuna tunduvad looma- ja linnupojad ei vaja inimeste abi
10. juuni 2015, 11:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasuvi on looduses järglaste kasvatamise aeg ja looduses liikuv inimene võib kohata loomapoegi, kes esmapilgul võivad jätta abitu ning hüljatud mulje. Sellised loomad on aga tihti vaid näiliselt üksi, sest enamasti on just inimene nende vanemad sealt ajutiselt eemale peletatud.
Kui inimene satub vastamisi linnupesa, noorlooma või pesakonnaga, tuleks kohe tuldud teed pidi rahulikult taanduda. Pikem peatumine leitud loomapoegade juures võib muuta olukorra pöördumatult halvaks, kuna inimese juuresoleku tõttu võivad emaloomad oma pojad hüljata, röövloomad pesa rüüstata ning linnupojad pesast välja hüpata.
«Inimene samastab loomapoja käitumist inimlapse abitusega ja ruttab abi korraldama, püüdes looma või lindu inimese arvates paremasse kohta ümber paigutada, näiteks koju viia,» ütles keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
«Seda ei tohi aga mitte mingil juhul teha. Looma- või linnupoegade teisaldamine katkestab kontakti poegade ja vanemate vahel. Sellise tegutsemisviisiga seab inimene loomapoegade edasise elu ohtu. Pealegi ei suuda inimesega harjunud metsloomad sageli enam loodusesse naastes iseseisvalt hakkama saada. Seetõttu ongi kõige õigem leitud looma- või linnupoegadest kohe eemalduda,» selgitas Talvi.
Keskkonnaamet tuletab meelde, et vigastatud looma või linnu leidmise puhul tuleb viga saanud isendist teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313. Seejärel edastab valveoperaator teate pädevale isikule, kes hindab olukorra tõsidust ning otsustab, kuidas edasi tegutseda. (BNS)