Usinad tegelased teevad paksu pahandust

Jaan Rapp
, tegevtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kobras on töökas metsaelanik, kelle koht pole metsa kuivendusvõrkudes ega metsa majandamist takistavates kohtades.
Kobras on töökas metsaelanik, kelle koht pole metsa kuivendusvõrkudes ega metsa majandamist takistavates kohtades. Foto: Elmo Riig

Kuigi lõppenud jahihooajal küttisid jahimehed Valgamaal üle tuhande kopra, on nende arvukus endiselt kõrge ja nende põhjustatud kahju ulatuslik.

Kui võrrelda kütitud kobraste arvukust maakondade kaupa, torkab silma suur erinevus. Kõige enam kopraid lõpetas küti käe läbi elu Valgamaal – ametlikel andmetel suisa 1059. Järgneb Võrumaa 1012 kütitud kopraga ja siis tuleb tükk tühja maad. Kolmandal kohal on maakondade võrdluses Pärnumaa juba 742 loomaga. Samas on tabeli viimasel kohal oleval Hiiumaal jahihooaja jooksul neid kütitud vaid viis.

Keskkonnaagentuuri ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil kinnitas, et läbi aastate ongi just Valga- ja Võrumaal kütitud kopraid kõige rohkem. «Maakondade lõunapiiri aladel on hea jõgede võrgustik, mis loob soodsad olud kobraste migratsiooniks Lätist Eestisse. Lätis hinnatakse kobraste asustustihedust märksa kõrgemaks kui Eestis, mistõttu on sisseränne sealt vägagi tõenäoline.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles