Juhtkiri: Kõike rahas mõõta ei saa

Piret Karu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
AED ehk automaatne kehaväline defibrillaator on nüüd Valga spordihalli varustuse hulgas.


Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
AED ehk automaatne kehaväline defibrillaator on nüüd Valga spordihalli varustuse hulgas. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eesti rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 järgi on tervisepoliitika peamine eesmärk tervena elatud aastate arvu suurendamine. Nagu aga viitab patsientide nõukoda, on viimasel ajal Eestis nende aastate hulk vähenenud ja paljud tervisenäitajad halvenenud. Suuremad kitsaskohad on sama dokumendi järgi tervise rahastuse jätkusuutlikkuse ning oluliste teemavaldkondade rahastuse puudumine.

Uuringute tulemustes pole põhjust kahelda ja nüüd tuleks mõelda, kuidas olukorda parandada. Paraku riigijuhid selleks viimasel ajal märkimisväärseid samme astunud pole. Samas on mitu huvigruppi selgelt märku andnud, mis peaks meie tervishoiupoliitikas muutuma, et inimeste tervis paraneks.

Näiteks kogusid ametiühingud ligi 25 000 toetusallkirja ettepanekule taastada töötajate ajutine töövõimetuse hüvitis esimesest haigestumise päevast. Eelmisel nädalal andis Ametiühingute Keskliit need koos vastava eelnõuga Riigikogule üle.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles