Tõsilood ja pärimused

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rebasemõisas asunud Karula mõisniku esimesest residentsist annavad tunnistust mõningad müürijäänused. Samas on kõrgel künkal Rebasemõisa bussipeatuse juures endine mõisarehi orjakiviga, kus hea tasu eest võis ihunuhtlust saada.


Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane
Rebasemõisas asunud Karula mõisniku esimesest residentsist annavad tunnistust mõningad müürijäänused. Samas on kõrgel künkal Rebasemõisa bussipeatuse juures endine mõisarehi orjakiviga, kus hea tasu eest võis ihunuhtlust saada. Foto: Arvo Meeks/Valgamaalane Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Paiku, mille kohta rahvasuu põnevat pajatab, ja neid, mis hiljem tekkinud, on külas küll ja veel. Toome neist  mõne loo ka leheveergudele.

Ammuilma on juurdunud teadmine, et meie esivanemad said ihunuhtlust mõisatallis peksupingil. Hoopis vähem on teada tõsiasi, et nii mõnigi mõis kasutas selleks otstarbeks lageda taeva all seisvaid pingikujulisi kive, mida rahvasuu on hakanud peksukivideks kutsuma.

Rebasemõisa karjamõisas on endine mõisarehi peksukiviga. Rehe ümberehitamise käigus jäi osa peksukivist müüri alla. Sellel kivil jagati mõisniku käsul ihunuhtlust. Ei tea keegi, kas sel on tõepõhi all või mitte, aga tige mõisaomanik oli kehtestanud korra, mille kohaselt pidi pekstav iga löögi eest maksma viis kopikat, mis polnud tolle aja kohta sugugi väike raha. Peksukivi asub Valgamaal veel Pikkjärve mõisas Valgjärve lähedal.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles