Puka alevikus on kolme kuu jooksul olnud lausa kolm segaste põhjustega kuuripõlengut, viimane neist nädalavahetusel. Kohalikud elanikud on ärevil ja kahtlustavad süütamisi.
Põlengutel võib leida sarnaseid mustreid
19. mai 2015, 08:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööl vastu pühapäeva kell 3 teatati häirekeskusele tulekahjust Pukas Kesk tänavas. 20 minutiga sündmuskohale jõudnud päästjad tuvastasid, et põles puukuur mõõtmetega 4 × 8 meetrit. Kuur hävis tules osaliselt, tule levik teisele kuurile ja elumajale suudeti ära hoida. Lisaks kutselistele päästjatele Elvast, Otepäält ja Tõrvast töötasid sündmuskohal vabatahtlikud päästjad Rõngust ja Sangastest.
Päästeameti Lõuna päästekeskuse pressiesindaja Astra Pintson-Käo info kohaselt oli tuli alguse saanud kuuriga kokku ehitutud välikäimlast. Kas aga tegemist võis olla hooletuse või tahtliku süütamisega, selgitab omaniku avalduse alusel välja politsei. Nimelt tegi päästekeskuse menetlusinspektor omanikule ettepaneku pöörduda politseisse süütamiskahtluse uurimiseks.
Kohalik mees süütamistes kindel
Puka elanik, kes öösel enne kolme põlengut märgates kohe päästeenistusse helistas, on enam kui kindel, et tegemist ei ole pelgalt õnnetu juhusega. Majaomanik, kelle praegune elukoht olevat Otepääl, lubanud teha ka politseisse avalduse põlengu põhjuste uurimiseks. «Tuletõrje oli küll väga kiiresti kohal, neile tuleb au anda,» kiitis mees ja lisas, et see viimane tulekahju olevat mingis mõttes õnnelik õnnetus olnud.
«Märgatud sai õigel ajal. Ärkasin öösel enne kolme üles ja mõtlesin, et kes see hullumeelne seal paugutab. Niipea kui kardina ära tõmbasin, oli leeke näha.» Rääkija helistas kohe päästjatele, järgmine helistaja oli päästjaid teavitanud tükk aega, lausa 15 minutit hiljem.
«Sellises kohas, kus tänavavahe on kitsas ning ka elumaja ja kuuri vahel on kitsas ruum, oleks veerand tundi hilinemist tähendanud väga palju ja asi võinud palju halvemini lõppeda,» tõdes mees. «Kuur oli saepuru täitega sõrestikseinaga, kunagi peeti seal loomi. See ei andnud õnneks põlemisel sellist kuumust kui puitsein – ei põlenud nii kiiresti.»
Mehe sõnul on piirkonnas palju tühje elamisi. «Alumine maja seal, ja üle tee ka kohe,» näitas ta käega. «Mõnes kohas järjest mitu tühja maja.» Mees teab enda sõnul või vähemalt aimab, kes on süütajad. «No ükskord peab kaduma see mure ära nende süütamistega, võib-olla lähiajal, võib-ollab nädala või kahe pärast. Otseselt mina näpuga näidata ei saa – politseisse peavad teatama need, kes nägid kahtlustäratavaid asju.»
Kas mängus poisikeste kuri käsi?
Eelmine teade suurema tulekahju kohta Puka alevikus tuli 28. aprilli hilisõhtul. Toona kandus tuli edasi ka Puka sotsiaalmajale, puukuur hävis tules täielikult ning sotsiaalmaja teine korrus sai osaliselt kahjustusi.
Sotsiaalmaja põlengu järel võttis toimetusega ühendust kohalik elanik, kelle sõnul on vallas viimasel ajal aset leidnud juba mitu kahtlast põlengut, üks suurem neist oli 1. märtsil. Helistaja andmetel usuvad paljud pukalased, et süütamiste taga on kohalikud poisikesed. «Juhtunust on teadlik ka politsei,» kinnitas ta.
Viimati nimetatud põlengu kohta Puka alevikus võib leida info, et taas teadmata põhjustel oli süttinud puukuur Põigu tänavas. Kuur oli ühekordne laastkatusega ehitis kivikatusega aida ja elumaja vahetus läheduses. Päästjad kastsid hooned veega üle ning tule levik peatati. Tollest kuurist jäi alles vaid söestunud karkass ja puitriismed. Lõuna päästekeskuse pressiesindaja
Astra Pintson-Käo sõnul olid toona põlengu puhkemise täpsemad asjaolud teadmata. Tulekahjus õnneks keegi vigastada ei saanud.
Leegid lahvatavad ikka öösiti ja isegi vihmas
Päringule kahtlaste süütamiste kohta saime toona ja ka eile politsei pressiesindajalt vastuseks, et politseid ei ole nende juhtumite lahendamisse kaasatud ei vahetult ega ka hiljem, seega ei saa oletada, kas tegu võis olla süütamise, õnnetuse või hooletusega. Ka nädalavahetusel lahvatanud põlemise kohta eile hommikupoolikul pressiesindajal veel teavet ei olnud.
Lisaks asjaolule, et loetletud tulekahjud tekitavad elanikes omajagu ärevust ja kahtlustatakse süütamist, on põhjust kahtlusteks ka ratsionaalsel kõrvaltvaatajal.
Nimelt süttivad kuurid õhtupimedas või suisa öösel. Aprillilõpu põlengu ööl, kui süttis kuur sotsiaalmaja lähedal, oli mäletatavasti lausa korralik vihmasadu. Samuti on põlenguid väikese asula kohta ebaharilikult tihti – igas kuus üks kolme viimase kuu jooksul. Jääb arusaamatuks, miks elanikud suhtuvad asjasse leigelt ega lase korrakaitsjatel põlengute põhjuseid välja uurida.