Viimase nelja kuuga on politsei avastanud sõidukites 100 lapse turvavarustuse kasutamise rikkumist. Kuigi turvavarustuse kasutamine on muutunud viimaste aastatega paremaks, sõidab väikelinnades ning maapiirkondades endiselt 40% lastest tagapingil lahtise turvavööga.
Turvavarustuse kasutamine sõidukis on kohustuslik kõikidele. Maanteeameti ennetustöö osakonna juhtivspetsialist Diana Okas leiab, et turvavarustuse kasutamisel on kõige olulisem vanemlik eeskuju.
«Me kõik usume enda oskusesse autot juhtida ning sellesse, et õnnetused ei juhtu meiega, kuid kahjuks ei saa kunagi ette näha, kui kogenud või kogenematu juht teel vastu sõidab,» selgitab Okas. Seetõttu tuleb lastele juba imikueast tekitada harjumus, et autos on alati «traksid peal».
Lisaks turvavarustuse kasutamisele on äärmiselt oluline õige turvavarustuse soetamine. Kuigi kasutatud turvavarustuse soetamine on odavam, ei soovita Okas seda siiski teha, sest puudub ülevaade turvavarustuse ajaloost.
Näiteks kui turvavarustus on avariiline, see on kukkunud kõrgelt või seda on kasutatud mitte sihtotstarbeliselt, saab turvavarustuse plastikmaterjal kahjustada ning avariis saadavad vigastused on seetõttu tõsisemad. Uuel turvavarutusel on tootjapoolne garantii ning kasutamisaeg keskmiselt 10 aastat tootmispäevast. Lisaks tasub jälgida, et turvavartustus vastab Euroopa Liidu turvastandardile ning oleks lapse kaalu ja pikkusega vastavuses.
Maanteeameti ennetustöö osakonna peaspetsialisti Marika Luige sõnul on kurb, et kuigi paljud lapsevanemad ostavad kõige uhkema varutuse, ei kasutata seda sõidukis korrektselt. Laps tuleb turvahälli või –tooli kinnitada nii, et turvarihmad asetseksid tihedalt vastu lapse keha, turvarihmade kõrgus oleks korrektne lapse kasvule ning pea paikneks peatugede vahel.
Samuti tuleb ka häll või tool sõidukisse nõuetekohaselt kinnitada. «Laps peab olema turvavarutusega kinnitatud ükskõik millises autos ükskõik, kui pikka vahemaad läbides ning ükskõik, kui kogenud autojuht on roolis,» selgitab Luik. Teisisõnu, ka paarisaja meetri kaugusel olevasse külapoodi sõites peab turvavarustust korrektselt kasutama.
Luige sõnul ei kasutata laste sõidutamisel turvavarustust korrektselt eelkõige väikemates asulates ja maapiirkondades. «Eeldatakse, et läbides lühemaid vahemaid ning väiksematel kiirustel on risk õnnetusse sattuda madalam,» selgitab Luik.
Seetõttu on just maapiirkondades kombeks, et lapsed võivad sõita täiskasvanute süles või laps küll kinnitatakse turvahälli või –tooli, kuid viimaseid sõiduki istme külge ei kinnitata. Tihtipeale ei mõelda sellele, et juba väikesel kiirusel tehtud äkkpidurduse tagajärjed võivad olla äärmiselt tõsised.
Näiteks kui auto kiirus avarii hetkel on vaid 10km/h muutub 10kg kaaluv laps avarii hetkel 100kg raskuseks. 50km/h sõitvas autos lahtiselt olevale lapsele võrduks avarii olukord viiekorruselise maja katuselt alla kukkumisega. «Enamus inimesi ei ole võimelised sellist raskust oma süles hoidma ning seetõttu ei kaitse lapse süles hoidmine ka õnnetuse eest,» selgitab Luik.
Samuti ei tohi ka täiskasvanud iseenda turvalisust unustada, sest isegi kui laps on turvavööga kinnitatud, kuid keegi kaassõitjatest kinnitamata, võib avarii korral kaassõitja surmavalt vigastada ka teisi autos sõitjaid.
Okasele ning Luigele teeb üha enam muret, et imikuid või väikelapsi sõidutatakse sõiduki esiistmel. Peamiseks ettekäändeks on mugavus lapse eest hoolitsemisel pika sõidu vältel ning teadmine, et kui turvapadi ei ole aktiveeritud, siis esiistmel sõitmine on lapsele turvaline.
«Selles, et turvapadi ei avane, ei saa kunagi kindel olla,» lausub Okas. Sõiduki elektririkke korral võib turvapadi alati avaneda ning seeläbi tekitada turvahällis olevale lapsele surmavaid vigastusi.
Kõige turvalisem koht lapse sõidutamiseks on auto tagumine keskmine iste, mis pakub kokkupõrke korral kõige suuremat löögi distantsi. Näiteks ristmikul toimunud avarii korral saavad äärmised istekohad rohkem otsest lööki samal ajal kui taga keskel istub kaassõitja saab kõige vähem kannatada.
TASUB TEADA
Millal võib lapse sõidutamiseks ainult turvavööd kasutada?
Ilma istmekõrgenduseta võib laps autos sõita siis, kui tal saab kinnitada turvavöö nii, et selle diagonaalne rihm jookseb üle tema rangluu puutumata kaela.
Soovituseks turvavöö korrektseks kinnitamiseks:
Kinnita turvavöö ja seejärel pinguta puusade ja üle rinna jooksvat rihma.
Jälgi, et turvavöö jookseks üle rangluu, mitte üle kaela või õlast allpool. Kindlasti ei tohi diagonaalne rihm paikneda kaenla alt.
Oluline on turvavöö õigel kõrgusel paiknemine, et vältida vigastusi kaelale. Vajadusel saab rihmakõrgust ise reguleerida.