Kütusetarbijad pilluvad valitsuse suunas kriitikanooli

Rahvusvaheliste kaubavedudega tegeleva ettevõtte A-Karuse ASi juhataja Allain Karuse viibis parajasti Saksamaal, kui küsisime tema arvamust aktsiisitõusu plaani kohta. «Mis mul selle kohta ikka öelda ... Meie valitsus on loll! Nii ütlengi!» põrutas ta telefonitorusse.

«Ja nagu näha, majanduse alal võhikud. Mina transpordiettevõttena tangin umbes 50 tonni kuus. Selle raha jätab A-Karuse kõik edaspidi Poola või Leetu. Aktsiisina teeb see kuus enam kui 20 000 eurot, aga riik jääb sellest rahast ilma,» analüüsib ta vihaselt. «Mina ei ole nii isamaaline, et Eesti eest maksan topeltaktsiisi.»

Karuse meelest on see täiesti läbi mõtlemata plaan. «Võtku autoregistrist kas või elementaarsed andmed: kui palju on meil rekkaid, kui palju on litsentse antud; arvestagu, et pooled autod nendest käivad Euroopa poole. Ja siis arvutagu.» Tema sõnul ei ole Läti kütuse ostmise mõttes kõige odavam koht, pigem Leedu ja Poola.

Pilgud suunatud lõunanaabrite poole

Lõunanaabrite poole aga vaatavad kütuse nii-öelda tavatarbijad. Siit-sealt on arvamusi kuulda olnud, et õnneks on Läti lähedal. Valgamaa hõreda liiklusega maanurgas elav pereema avaldab arvamust, et küllap hinnavahe tekkimise korral saab ikka üle piiri kütuse järel käima hakatud.

Naine, kes oma nime leheveergudel näha ei soovi, ütleb, et seda meelt on enamik tema tuttavaid. «Kuna hõre bussiliiklus enamasti meie pere käikudega ei sobi, on sõitmist päris palju. Praegu tangime keskeltläbi saja euro eest kuus. Muidugi on ka sõite, mida saaks parema planeerimisega piirata,» vaeb maal elav naine.

«Loodan, et valitsus tõestab nüüd oma otsustega, et oleme valinud sinna kõrgele helgemad pead. See aktsiisitõusu plaan on natuke lühinägelik isegi minu kui lihtsa maainimese silme läbi.»

Olgu teiste valdkondadega kuidas on, aga põllumajandusele, mis juba aastaid raskustega võidelnud ja püüdnud püsida konkurentsis hästi doteeritud Euroopa Liidu riikidega, lisandub teistele survefaktoritele veel lisakoormus. Võib eeldada, et kallinevad kõik põllumajandusega seotud tööd, mis nõuavad kütuse kasutamist.

Helme valla põllumajandusettevõtte OÜ Tõntso Agro juhid Triinu ja Lauri Kõressaar tunnistavad, et kuna piima kokkuostuhinnad on oluliselt alla tootmishinna, siis ükski uudis maksutõusust heameelt ei valmista.

«Võimuliit peaks rohkem analüüsima, mida nad majandussektoritele aktsiisitõusuga teevad ja milleks nad aktsiise tegelikult tõsta soovivad. Väidetavalt soovitakse muu hulgas ka keskkonda säästa, tõstes kütuselt makstavat aktsiisi ning seeläbi väheneb üldtarbimine. Ettevõtete puhul tähendab tarbimise vähendamine siiski majandustegevuse piiramist ja ma ei usu, et riik seda tegelikult soovib ja ettevõted seda teeks,» andis Triinu Kõressaar valitsuse pihta tuld.

Põllumehed topelttule all

«Seoses Eesti passiivse põllumajanduspoliitikaga, on siin põllumajandusega tegelemine vähem kasumlik võrreldes vanade ELi liikmesriikidega. Viimane asjaolu on sundinud Eesti põllumeest omahinda madalal hoidma ja diislikütust säästlikult kasutama. Tõstes ka erimärgistatud diislikütte aktsiisi, näitab valitsusliit välja ükskõiksust põllumajandustootja suhtes, kes juba kasutabki kütust säästlikult,» lisas ta.

Talupidaja toob välja, et kui transpordifirma saab oma pakutava teenuse eest kõrgemat hinda küsida, siis põllumajandustootja seda teha ei saa, kuna toorpiima hinna määrab kokkuostja. «Kuna Eesti valitsusele meeldib pidevalt Euroopasse vaadata, välja arvatud põllumajanduse valdkonnas, siis miks näiteks ei kehtestata sarnaselt Soomele automaksu ja sõidukimaksu?»

Majanduseksperdid on avaldanud arvamust, et kütuseaktsiisi tõusu puhul kütuse ostmine ja müük väheneb. Halvimal juhul maksuraha juurde saamise asemel hoopis kaotatakse.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ütles, et ettevõtjad leiavad, et kütuseaktsiisi ja majutusasutuste käibemaksu tõstmise kava ei ole piisavalt läbi analüüsitud.

«Küsimus ei ole ainult selles, kas kütus läheb kallimaks või odavamaks. Kindlasti osa tarbijaid ei muuda oma harjumusi kütuse hinnatõusul, kuid kellel on võimalus tankida Lätis, võivad seda vabalt muuta. See asi on meie arvates läbi analüüsimata,» vahendas Lumani sõnu «Aktuaalne kaamera».

22. aprill kinnitaski uudisteportaali BNS vahendusel Läti rahandusminister Jānis Reirs, et valitsusel ei ole plaanis kütuseaktsiise tõsta. See seab suure küsimärgi alla meie valitsuse plaani tõsta järgmise nelja aasta jooksul ligikaudu poole võrra kütuseaktsiise.

Seoses võimaliku hinnaerinevuse tõusuga tulevikus on muret üles näidanud ka kütusemüüjad. «Kui diislikütuse hind Eestis hakkab olema märgatavalt Läti ja Leedu tasemest kallim, siis hakkab transpordisektor tankima enne Eestisse sisenemist. Samuti võivad Lätist kütust ostma hakata ka piiriäärsete alade elanikud,» ütles Statoil Fuel & Retail Eesti ASi müügidirektor Meelis Migur BNSile.

Maksupettus võib tulu nullida

Neste Eesti peadirektori Ivar Kohvi arvates nullib maksupettus aktsiisitõusust saadava tulu. Kohvi sõnul loovutab riik juba praegusel maksutasemel igal aastal kümneid miljoneid maksupetturitele.

«Plaanitava maksutõusuga soovitakse 2016. aastal riigieelarvesse lisaraha tuua 46 miljonit eurot. Riigil oleks mõistlikum maksude kiire tõstmise asemel keskenduda hoopis kütuseturul vohavate maksupettuse vähendamisele,» ütles Kohv 13. aprilli Äripäevas.

Homseks on kavandatud Tallinnas Riigikogu hoone ees Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna noorteorganisatsiooni MTÜ Sinine Äratus protestiaktsioon kütuseaktsiisi tõstmise vastu. Samalaadseid üritusi plaanitakse korraldada ka Tartus ja Narvas.

«On aeg ajada end kodust välja ja näidata meie rahvast võõrandunud ja inimese arvamust põlastavatele valitsejatele, mis me nende ülbusest ja ideedevaesusest arvame,» seisab protestiaktsiooni sotsiaalmeedialehel.